Kaitseministeerium ei toeta tegevväelaste eripensionide taastamist

Kaitseministeerium esitas valitsusele seisukoha, millega lükatakse tagasi ettepanek taastada tegevteenistujate eripensionid. Ametkonna hinnangul on eelarvele koormav süsteem ebaefektiivne viis personali hoidmiseks, mistõttu keskendutakse edaspidi pigem töötasu konkurentsivõime tõstmisele.

Kaitseministeerium on edastanud valitsusele vastuseisu riigikogus algatatud eelnõule, mille eesmärk on taastada 2020. aastal kaotatud tegevväelaste eripensionid. Ministeeriumi hinnangul ei ole varajane pension õige tööriist kaitseväelaste teenistuses hoidmiseks ning tekitab riigieelarvele põhjendamatult suuri kulusid.

Kulud ja personalimõjud

Praeguse süsteemi kohaselt on riigi aastane väljaminek tegevteenistuspensionideks ületanud 30 miljoni euro piiri. Ministeeriumi prognooside kohaselt tähendaks eripensionide taastamine järgmise kümne aasta jooksul täiendavalt ligi 470 miljoni euro suurust koormust. Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Roland Murof märkis, et iga täiendav miljon neist summadest tuleks otseselt reaalse kaitsevõime ehk laskemoona ja varustuse arvelt.

Eripensionide kriitikud ministeeriumis rõhutavad, et varajane pensionivõimalus, tihtipeale 50-aastaselt, motiveerib kogenud ohvitsere ja allohvitsere süsteemist lahkuma aastaid enne ametlikku piirvanuse. Statistika näitab, et ligikaudu 15 protsenti lahkujatest ehk umbes 45 inimest aastas teeb seda just enne piirvanuse täitumist. Murof tõdes, et varajase lahkumise soodustamine pole mõistlik olukorras, kus vabatahtlik värbamine on pärast 2018. aastat kahekordistunud.

Palk kui peamine stiimul

Ministeerium on valinud personali hoidmiseks teise strateegia, panustades otseselt palgakasvu. 2025. aastal viidi läbi erakorraline palgatõus, kus põhipalk kasvas 11 protsenti ja karjääriametikohtadel ligi 14 protsenti. Koos staažitasudega, mis ulatuvad 20 teenistusaasta puhul 20 protsendini, on paljude tegevväelaste sissetulek suurenenud enam kui 40 protsenti.

Kaitseministeeriumi hinnangul on tänane kolmesambaline pensionisüsteem piisavalt paindlik, et võimaldada igal töötajal oma sissetulekust investeeringuid teha. Sotsiaalsete tagatiste osas, eriti seoses vaimse tervise häiretega, rõhutab ministeerium, et universaalne pension ei asenda vajalikku meditsiinilist abi. Murofi sõnul vajavad need inimesed personaalset ravi, mitte automaatset varajast pensioni.

Eelnõu, mida ministeerium praegu ei toeta, algatasid Riigikogus Meelis Kiili, Leo Kunnas, Alar Laneman, Peeter Tali, Vladimir Arhipov, Enn Eesmaa, Kristo Enn Vaga ja Raimond Kaljulaid. Tegevteenistujate, prokuröride ning politsei- ja piirivalveametnike eripensionid kaotati Eestis 2020. aasta 1. jaanuarist.