Kaire Tamm: kas ta tunneb end kodus turvaliselt?, küsimust ei tohi vahele jätta

Perevägivald ei alga alati löögiga, sageli on selle nägu kontroll raha, liikumise ja suhtlemise üle. Spetsialist Kaire Tamm toob välja kaks juhtumit, kus vägivalla tegelik põhjus oleks kergesti spetsialistide silme eest varjatuks jäänud.

Raske liiklusõnnetus, milles ilma nähtava põhjuseta sõitis naine üksi autos kraavi, esialgu paistis see lihtsalt traagilise juhtumina. Naine jäi ellu, kuid veetis nädalaid haiglas raskes seisundis. Kogu selle aja seisis ta voodi kõrval abikaasa, lahkumata peaaegu hetkekski.

Arstidele ja õdedele näis see esmalt pühendunud armastusena. Alles hiljem hakkas selguma midagi muud: pidev kohalolu võis olla kantud kontrollist ja hirmust, et ärkades räägib naine sellest, mis kodus tegelikult toimus.

Kui vägivalda ei nähta

Teine lugu on eraldi nukker. Naine jõudis naiste tugikeskusesse ärevuse, unehäirete ja täieliku kurnatusega. Ta oli end vigastanud. Ometi ei pidanud ta ise oma olukorda vägivallaks, teda ei löödud ju iga päev.

Tegelikkuses oli kontrollitud tema raha, liikumine, suhtlusringkond ja otsused. Ta oli elanud aastaid teadmisega, et vale pilk, lausung või sõnum võib tuua kaasa karistuse. Kui spetsialistid oleksid näinud üksnes ärevust, oleks vägivalla tegelik põhjus jäänudki varju.

Õige küsimus õigel ajal

Kaire Tamm rõhutab, et abiotsijalt tuleb osata küsida: kas sa tunned end kodus turvaliselt? See ei ole üleliigne küsimus, see võib olla ainus hetk, mil inimene saab vastata ausalt.

Kontrolliv vägivald jätab harva nähtavaid jälgi. See töötab hirmuga, isolatsiooniga ja pideva ebakindlusega, viisil, mis paneb ohvri ise kahtlema, kas tema kogemus üldse loeb. Seetõttu ei jõua paljud juhtumid kunagi politsei statistikasse.

Mõlemas loos kirjeldatud naine vajas abi, kuid ilma õigete küsimusteta oleks abi jäänud poolikuks või hilinenud liiga kaua.