Kaheksa Eesti naist jagavad oma kõige piinlikumaid jaanipäevahetki

Jaanipäev on eestlaste jaoks suve mitteametlik tipphetk, kuid just sel tähtpäeval kipuvad sündima lood, mida meenutатakse hiljem kas naerdes või õudusega. Kaheksa Eesti naist jagasid oma kõige piinlikumaid jaanipäevakogemusi, tulemus on aus, äratuntav ja kohati valusalt naljakas.

Jaanipäev koondab kokku kõik, mis võib minna nii hästi kui ka kohutavalt valesti: suur seltskond, maakoht, lõke, lapsed, ämma kartulisalat, vana kallim ja natuke liiga palju enesekindlust. Just sellises segus sünnivad lood, mida aastaid hiljem ikka veel jutustatakse.

Palusime kaheksal Eesti naisel meenutada oma kõige piinlikumaid jaanipäevahetki. Vastused olid ausad, äratuntavad ja kohati valusalt naljakad, üks vastaja tunnistas, et tundis end nii hästi, et oleks tahtnud maa alla vajuda.

Jaanipäev on eestlaste jaoks midagi enamat kui lihtsalt tähtpäev, see on suve mitteametlik kõrghetk, mil loodetakse kõike: ilusat ilma, head seltskonda ja meeldejäävaid hetki. Paraku on just kõrged ootused need, mis loovad pinnase kõige piinlikumatele olukordadele.

Kogutud lood näitavad, et piinlikud jaanipäevahetked on pea kõigile tuttavad, olgu põhjuseks halb ajastus, ootamatu kohtumine vana tuttavaga või lihtsalt liiga suur enesekindlus vale seltskonna ees. Ühine nimetaja on aga see, et aega mööda muutuvad needsamad õudushetked parimateks lugudeks.