Kadunud vaimude lood: kummitused üle Eesti ajaloo

1931. aastal ilmunud ajaleht Esmaspäev kogus Eestist erinevaid kummituslugusid, mis räägivad surnutest vaimudest, kes olevat kinni jäänud kahe maailma vahele. Neid lugusid leiti Virumaalt, Palamuselt ja paljudelt teistelt paigadelt üle Eesti.

Eesti rahvakultuuris on alati olnud oluline koht ülnatuurilistel nähtustel ja ahistavatel juhtumistel, mis seovad elusate ja surnute maailmu. 1931. aastal avaldas ajaleht Esmaspäev uudistekogumiku, mis ühendas erinevaid kohutavaid lugusid, mille elanikud jagasid üle kogu Eesti rahvusriigi territooriumi.

Kummituslugudel oli oluline roll eesti rahvajuttudes ja suulises kultuuris. Lugud tapetud vanematest, kes olevat naastnud ahervaremel käia ja elavas maailmas hirmu tekitada, kuuluvad klassikaliste ülnatuuriliste nähtuste hulka. Need väidetavad kohtumised surnute vaimu- ja füüsilise ilmingutega tekitasid kuulajates nii hirmu kui fasstnatsiooni ning andsid külavahelisele juttu- ja tegemine-kultuurile uut ainest.

Ajakirjandus selle ajastuni uskus, et lugudel oli omaväärne uudisväärtu. Esmaspäev kirjutis valdkonnast, mis ühendas folkloori, hirmud ja sõnaga-kirjaga traditsioone. Virumaalt Palamusele jõudsid need lood kätte, jättes küsimuse vastamata: kas mõned hinged jäävad tõesti kahe maailma vahele, kinniseid ja kummitavaid paiku.

Aja möödudes on need lood säilinud mälestisena ajast, mil ajakirjandus uskus suurema mitmekesisuse ja ülnatuurilisuse käsitlemisse. Tänasele lugejale näitavad need jutustused Eesti rahva suhtumist surmale, elusale ja usule üleloomulikesse jõudude jõhvida.