Kadriorus kõlas presidendi roosiaia kontsert: 35 lugu vaba Eesti muusika ajaloost

Presidendi roosiaia vastuvõtul toimunud kontsert tõi lavale vabas Eestis sündinud noored muusikud. Kunstiline juht Rasmus Puur pani kava kokku 35 palast, tähistades nõnda taasiseseisvumise aastapäeva.

Kadriorus presidendi roosiaias toimunud vastuvõtu raames korraldatud kontsert oli tänavu pühendatud Eesti muusikale. Sündmuse kunstiline juht ja dirigent Rasmus Puur selgitas, et kontserdi kava koostamisel seati kindlad sihid: esitada tuli vaid Eesti autorite loomingut ning muusika pidi olema tempokas ja rõõmu pakkuv.

Kava sündis taasiseseisvumise auks

Kontserdi kava koosnes täpselt 35 palast, viidates aastate arvule, mis on möödunud Eesti taasiseseisvumisest 1991. aastal. Puuri sõnul valiti lood erinevatest ajastutest, et peegeldada Eesti muusikalugu ja pakkuda publikule äratundmisrõõmu.

Lavale astus spetsiaalselt selleks õhtuks kokku pandud orkester, mis koosneb eranditult vabas Eestis sündinud ja kasvanud noortest muusikutest. Kollektiivi tuumiku moodustavad VHK keelpilliorkestri mängijad, keda täiendavad parimad puhkpillimängijad, bänd ja löökpillimängijad. Dirigent märkis, et suur osa neist noortest muusikutest on temaga koostööd teinud juba viis aastat tagasi lauluväljakul toimunud sündmustel.

Puur meenutas tööd presidendi nõunikuna

Alar Karise kultuurinõuniku ametit pidanud Puur tõi välja mitmeid olulisi algatusi, mis tema ametiaja jooksul teoks said. Ta nimetas erilisena emakeelepäeva ettelugemistraditsiooni Kadriorus ning isa- ja emadepäeva tähistamist mööda Eestimaa erinevaid paiku. Samuti rõhutas ta, et roosiaia vastuvõttudele on naasnud lai ring kultuuri- ja haridustegelasi, mis on andnud üritustele uue hingamise.

Küsides, mis on tema nõunikutööst kõige eredamalt meelde jäänud, viitas Puur eelkõige lihtsatele kohtumistele Eesti inimestega eri paikades. Lisaks tavapärastele tööülesannetele on amet võimaldanud tal külastada kohti, kuhu ta muidu poleks sattunud, tuues näitena nii kuningakojad kui ka olümpiamängud.