Kadrioru Tammsaare muuseumi tamme raie on süsteemne läbikukkumine

Kadriorus Tammsaare muuseumi juures üle saja aasta vana tamme raie tõi päevavalgele Eesti riigihangete süsteemi kitsaskohad. Arhitekt Annika Valkna hinnangul on probleemiks kujunenud harjumus eelistada pakkumuste puhul vaid madalaimat hinda, jättes kvaliteedi ja vajaliku ekspertiisi tagaplaanile.

Kadriorus Tammsaare muuseumi kõrval haigutav tühimik seal varem kasvanud üle saja aasta vanuse tamme kohal on märk sügavamast probleemist. Arhitekt Annika Valkna nendib, et puu langetamine pole ühe inimese eksimus, vaid peegeldus Eesti projekteerimiskultuurist, kus madalaim hind varjutab kvaliteedi ja sisulise professionaalsuse.

Tammsaare muuseumi rekonstrueerimishange kuulutati välja 1. novembril 2024 ja kestis vaid kuni 18. novembrini. Projekteerimistööde maksumuseks kujunes 104 435 eurot ilma käibemaksuta, moodustades hoone renoveerimise kogumaksumusest, mis oli 1 693 999,91 eurot, vaid umbes 6,1 protsenti. Hankel oli üks kriitiline kriteerium: hind. Odavaim pakkumine võitis.

Ekspertiisi puudumine

Projekti asendiplaanil puudusid välisruumi ja haljastuse jaoks vajalikud eritingimused ning spetsialistide kaasamine. Kuigi muinsuskaitse oli puu määratlenud säilitamisväärseks, puudus projektimeeskonnast maastikuarhitekt või arboristi hinnang. Arhitektid ei ole automaatselt dendroloogid ja kui projektijuhtimine keskendub vaid odavaima hinna saavutamisele, jäävadki sellised nüansid märkamata.

«Projekteerimishankeid ei saa käsitleda nagu kruusakoorma ostmist,» märkis Valkna. Teenuse ostmine madalaima hinna alusel tähendab tihtipeale sisulist miinimumi, kus puudub ruum professionaalseks aruteluks või alternatiivide otsimiseks. Kui süsteem nõuab vaid formaalset vastavust paberil, kaotab ühiskond väärtusliku elukeskkonna ja usalduse institutsioonide vastu.