Kadrioru staadion tähistab 100. aastapäeva ajalooliste spordihetkede ja mässude keskel

Tallinnas asuv Kadrioru staadion tähistab tänavu juunis oma 100. aastapäeva, olles läbinud teekonna rahvuslikust spordipühakust tänapäevase spordikompleksini. Sajandi jooksul on staadion võõrustanud tippatleete, korraldanud laulupidusid ja kogenud murrangulisi sündmusi, mis on jätnud jälje Eesti ajalukku.

Tallinnas asuv Kadrioru staadion tähistab tänavu juunis oma avamisest möödunud sajandat aastapäeva. 1926. aastal valminud spordirajatist on aastakümneid peetud Eesti spordielu keskpunktiks, kus on sündinud rahvuslikud rekordid ja toimunud rahvusvahelised jõuproovid.

Staadioni ajalugu ulatub aga veel kaugemale, kui 1911. aastal alustati esimesi läbirääkimisi spordiplatsi rajamiseks. Pärast Eesti iseseisvumist sai plaan reaalsuseks ning 13. juunil 1926 avas staadion uksed. Ametlikul avamisel toonitas riigivanem Jaan Teemant, et rajatis on vääriline tänu spordirahvale, kes andis oma panuse vabaduse eest võitlemisel.

Spordipühakust sündmuspaigaks

Kohe esimestel aastatel kinnistas staadion oma positsiooni regiooni olulisima spordipaigana. Juba 1926. aasta juuli lõpus oli tribüünidel tuhandeid pealtvaatajaid, kes tulid vaatama Soome legendaarse jooksja Paavo Nurmi etteastet. Toona staadionil toimunud võistlused, sealhulgas jalgpallimatšid, meelitasid kohale kuni 15 000 inimest, tehes sellest tollase Eesti spordielu tõelise südame.

Hiljem lisandusid mastaapsed spordivõistlused ja 1937. aasta renoveerimine, millega kaasnes uue ja modernsema hoone ehitus. Kahekordse olümpiavõitja Kristjan Palusalu juhtimisel toimunud avamisrongkäik tähistas uut ajajärku, millele järgnes peagi Gustav Sule rekordiline odavise, mis oli toona maailma hooaja parim tulemus.

Propelleri mäss ja tänapäev

1980. aasta 22. septembril toimus staadionil sündmus, mis väljus spordiraamidest. Kui ajakirjanik Tiit Karuks kutsus jalgpallimatši vaheajale esinema ansambli Propeller, tekitas see staadioni juhtkonnas pahameelt. Olav Osolin on meenutanud, et kui bändi esinemine pooleli jäeti, vallandus tribüünidel tõeline protestilaine. Publiku pahameelt sümboliseeris kaalikatest ja peetidest koosnenud "lillesadu", mis lendas bändi esinemise keelustanud ametnike suunas.

Endine kümnevõistleja ja poliitik Erki Nool meenutab staadionit kui kohta, kus publik on võistlejatele väga lähedal, mis loob erilise atmosfääri. "Loodame, et samasugused emotsionaalsed võistlused tulevad tagasi, nagu oli toona," märkis Nool.

Täna on sajandivanune staadion taas uuenduskuuri läbimas. Rekonstrueerimistööde käigus uuendatakse nii peaareen kui ka treeningväljakud ning valmib uus teenindushoone sportlastele, tagades rajatise jätkusuutlikkuse järgmisteks aastakümneteks.