Kadri Kullman: Eesti riigi kaitsehangete topeltstandardid vajavad sekkumist

Erakonna Parempoolsed aseesimees Kadri Kullman kritiseerib riigi kaitsehangete korraldust, tuues välja lubamatud topeltstandardid erasektori ja riigiasutuste vahel. Kriitika fookuses on hiljutised segadused riigi kaitseinvesteeringute keskuse laskemoonatehingutega.

Erakonna Parempoolsed aseesimees Kadri Kullman kritiseerib teravalt riigi kaitsehangete korraldust, nimetades hiljutisi äpardusi mürsutehingute ümber ohtlikuks näiteks riiklikust topeltstandardist. Tema hinnangul on lubamatu, et riik nõuab ettevõtjatelt äärmuslikku korrektsust ja vastutustundlikkust, kuid ei suuda iseenda korraldatavates kaitsehangetes täita elementaarseidki protseduurilisi nõudeid.

Kullman viitab olukorrale, kus riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) on sattunud segadustesse relvastushangetega. Sarnases toonis on esinenud ka ettevõtja Meelis Niinepuu, kelle sõnul pole riik mürsutehingute puhul suutnud tagada isegi elementaarseid hügieeninõudeid. See tekitab ühiskonnas küsimuse, miks erasektorilt oodatakse laitmatust, samas kui avalik sektor tegutseb märksa vabamate reeglite järgi.

Muudatused kaitsevaldkonna juhtimises

Kullman ootab uuelt kaitseministrilt, et vastutus hangete ebaõnnestumiste eest ei jääks pelgalt retoorikaks. Tema hinnangul peab riigi käitumine muutuma läbipaistvamaks ja ettevõtjate suhtes võrdsemaks, et vältida usalduse kaotust riiklike tellimuste vastu.

Laskemoona müünud ettevõte Datasel, mis on olnud kõnealuste hangete keskmes, on väljendanud soovi RKIK-ga erimeelsused lahendada ja koostööd jätkata. Lepinguväärtused, mis ületasid 150 miljonit eurot, on muutnud teema teravaks avalikuks aruteluks, kuna avalikkus ootab selgust nii tehingute sisu kui ka läbiviimise korrektsuse osas.