Kadri Kullman: Eesti maksejõuetusmaks kujuneb petturite lunarahaks

Pankrotihaldur Kadri Kullman kritiseerib justiits- ja digiminister Liisa Pakosta plaani luua uus maksejõuetusmaks ja asendada sõltumatud haldurid riigiametnikega. Ta leiab, et riik peaks tegelema pettuste uurimisega, mitte koormama ettevõtjaid uute bürokraatlike tasudega.

Pankrotihaldur Kadri Kullman hoiatab, et valitsuse plaan kehtestada uus maksejõuetusmaks ja asendada pankrotihaldurid riigiametnikega ei lahenda tegelikku probleemi, vaid loob uue bürokraatliku kihi. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta eestvedamisel välja töötatud reformi eesmärk on leevendada süsteemi koormust, kuid eksperdi hinnangul on kavandatav lähenemine majanduslikult põhjendamatu.

Ministeeriumi idee on hüvitada pankrotihalduri tasu riigieelarvest, rahastades seda uue maksuga. Ametnikud põhjendavad vajadust reformi järele vajadusega tõhustada võitlust varatute ettevõtetega, kuulutades teema julgeolekuküsimuseks. Kullman märgib kriitiliselt, et julgeoleku sildi all on lihtne õigustada uusi kulusid, kuid faktid räägivad teist keelt.

Mullu jäi võlausaldajatel pankrotistuvate ettevõtete tõttu laekumata ligi 74 miljonit eurot. Võrdluseks: Eesti SKP ulatus samal perioodil 41,6 miljardi euroni, mistõttu moodustab saamata jäänud tulu vähem kui 0,2 protsenti majanduse kogutoodangust. Eriti küsitavaks peab Kullman maksejõuetuse teenistuse hinnangut, mille kohaselt on varjatud maksejõuetuse maht 18 miljardit eurot. Veel tänavu mais prognoosis sama asutus veel 6,4 miljardit eurot, mis tähendab, et kahe kuuga kasvasid numbrid kolmekordseks ilma selge metoodikata.

Kui haldurite töö hakkavad tegema riigiametnikud, kaob menetluse sõltumatus. Riik on maksuvõlgade tõttu sageli ise üks suurimaid võlausaldajaid. Kuidas saab ametnik jääda erapooletuks, kui tema tööandja ehk riik on protsessis otsene huvipool? Reformiga kaasnevad üleminekukulud ja püsivad palgakulud, lisaks tuleb teha mahukaid IT-arendusi, mille maksumust pole ministeerium suutnud adekvaatselt hinnata.

Probleemi tuum pole haldurite puuduses, vaid menetluse kõrges hinnas. Võlausaldaja peab praegu pankroti väljakuulutamiseks tasuma riigilõivu ja tegema keskmiselt 4700 eurot deposiiti, mis on liiga suur takistus pettuste uurimiseks. Selle asemel, et riigistada terve kutseala, tuleks riigil hüvitada varatutes menetlustes halduri mõistlik miinimumtasu. See kõrvaldaks peamise barjääri ja võimaldaks petturite tegevust tõhusamalt uurida, ilma et ausad ettevõtjad peaksid uut maksu kinni maksma.