Kadi Laaneots: riik lõpetab noorte huvihariduse rahastamise

Eesti praegune valitsus kavatseb lõpetada riikliku huvihariduse ja -tegevuse toetuse, mis loodi ligi kümme aastat tagasi. Kolumnist Kadi Laaneots kritiseerib seda otsust teravalt, leides, et noored pole valitsusele enam prioriteet ning vastutus lükatakse kohalikele omavalitsustele. Tema hinnangul on selline lähenemine ühiskondlikult vastutustundetu.

Umbes kümme aastat tagasi tegi tollane Eesti valitsus otsuse, mis kandis selget sõnumit: noored on riigi jaoks tähtsad. Loodi riiklik huvihariduse ja -tegevuse toetus, mis pidi tagama, et laste ja noorte areng ei sõltuks üksnes perekonna rahakotist ega kohaliku omavalitsuse vabatahtlikust heast tahtest.

Nüüd on olukord pöördunud. Kadi Laaneots juhib tähelepanu sellele, et tänane valitsus on asunud seisukohale, et noorte süsteemne toetamine ei ole enam riigi ülesanne. Huvihariduse rahastamine soovitakse anda kohalike omavalitsuste otsustada, ilma kohustusliku riikliku katteta.

Ebavõrdsuse kasv

Laaneotsa hinnangul tähendab selline muutus praktikas, et noore inimese võimalused sõltuvad edaspidi veel enam sellest, millises omavalitsuses ta elab. Rikkamad linnad suudavad ehk huviharidust toetada, väiksemad ja vaesemad vallad aga mitte. Nii kasvab ebavõrdsus laste võimalustes veelgi.

Riiklik huvihariduse toetus ei olnud pelgalt rahaline toetus, see oli põhimõtteline seisukoht, et iga laps väärib võimalust end arendada olenemata sellest, kus ta sündis. Selle põhimõtte loovutamine saadab ühiskonnale murettekitava signaali.

Millist Eestit me tahame?

Laaneots esitab otsese küsimuse: kas sellist Eestit me tahtsimegi? Kus vastutus noorte eest lükatakse ühelt tasandilt teisele ning kus süsteemsed lahendused asendatakse kohalike otsustajate vabatahtlikkusega?

Noorte toetamisse investeerimine ei ole kulutus, vaid pikaajaline panus ühiskonna tulevikku. Huviharidus arendab loovust, meeskonnatöö oskust ja vastupidavust, omadusi, mida Eesti vajab nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt. Rahastuse kaotamine tähendab, et paljud lapsed jäävad ilma võimalustest, mida nad muidu iseenesestmõistetavaks peavad.