Kääriku spordikeskuses algas eestlaste liikumisharjumusi käsitlev konverents

Kääriku spordikeskuses algas kahepäevane liikumiskonverents, kus analüüsitakse liikumist toetava elukeskkonna loomist ja eestlaste füüsilise aktiivsuse barjääre. Eksperdid rõhutavad, et liikumisharjumuste kujundamine nõuab koostööd nii transpordi-, haridus- kui ka linnaplaneerimise valdkonnas.

Kääriku spordikeskuses tuli täna kokku ekspertide ja otsustajate ring, et arutada liikumiskonverentsil „Terve Eesti eest!” viise, kuidas muuta liikumine ühiskonnas kättesaadavamaks ning loomulikumaks osaks igapäevasest rutiinist.

Maiu Merihein, SA Liikumisharrastuse kompetentsikeskuse juhatuse liige, rõhutas avamisel, et inimeste liikumisaktiivsust ei saa taandada vaid individuaalsele tahtejõule. Tema sõnul peitub probleemi tuum keskkonnas, kus inimesed veedavad suurema osa oma ajast, olgu see töökoht, kool või avalik ruum.

Keskkonna ja poliitika koostöö

„Meie suurim väljakutse on jõuda nendeni, kes täna liiguvad vähe. See ei saa olla ainult spordivaldkonna mure,” märkis Merihein. Tema sõnul on vaja laiemat koostööd haridus-, tervishoiu-, sotsiaal-, transpordi- ja linnaplaneerimise sektorite vahel. Ainult ühiselt planeeritud elukeskkond võimaldab luua tingimused, kus aktiivne liikumine on inimese päevakavas ilma erilise sunduseta.

Konverentsi avasõnad ütles Eesti Olümpiakomitee president Erich Teigamägi. Kahepäevase programmi jooksul astuvad üles erinevate eluvaldkondade esindajad, sealhulgas Kultuuriministeeriumi kantsler Merilin Piipuu, Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko ning Tallinna Ülikooli professor Katrin Tiidenberg. Lisaks on teemakohaste arutelude juurde kaasatud noored, kes jagavad oma vaateid liikumisest ja selle kättesaadavusest.