Juustu mõju ajule ja eakate terviseriskid: mida silmas pidada

Juustu tarbimisel tekkiv rahulolutunne tuleneb piimavalgu kaseiini lagunemisest tekkivatest ühenditest. Samas peaksid üle 65-aastased vältima teatud pehmeid juustusorte, et vältida toidumürgituse riski.

Juustu söömisel tekkiv rahulolu ei ole pelgalt maitsemeelte pillerkaar, vaid sellel on bioloogiline taust. Juust sisaldab märkimisväärses koguses piimavalku kaseiini, mis seedimise käigus laguneb kasomorfiinideks. Need ühendid mõjutavad ajus rahulolu- ja soojusetunnet, sarnanedes oma toimelt rahustitele. See mehhanism on looduses välja kujunenud imetajate imikute rahustamiseks, et soodustada uinumist ja sidet emaga. Kuna juustu tootmisprotsessis eemaldatakse veesisaldus, on kasomorfiinide kontsentratsioon lõpptootes tunduvalt kõrgem kui tavalises piimaklaasis.

Vaatamata juustu võimele meeleolu parandada, muutub toiduvalik vanuse kasvades tervise seisukohast tundlikumaks. Üle 65-aastaste inimeste immuunsüsteem on sageli vastuvõtlikum infektsioonidele, mistõttu pehmed ja hallitusjuustud võivad kujutada endast tõsist ohtu. Nende toodete spetsiifiline valmistamisprotsess ja kõrge niiskustase loovad soodsa keskkonna bakterite vohamiseks, millega noorema inimese organism tuleb kergemini toime.

Brie või Camembert ei tähenda automaatselt loobumist. Ohtlikud bakterid hävivad kuumutamisel, seega on ahjus läbi kuumutatud ja mullitav juust ohutu valik. Toiduohutus algabki õigest valmistamisviisist, mitte ainult tootevalikust endast.