Juuniküüditamise mälestusnäitus avati Tallinna Mere puiesteel

Juuniküüditamise mälestusnäitus avati Tallinna Mere puiesteel

Inimõiguste Instituut paigutas juuniküüditamise mälestusinstallatsiooni "Pisarate vagun" ning sellega kaasneva näituse Tallinna Mere kultuurikeskuse ette. Pühapäeval mälestatakse 85 aastat tagasi toimunud esimese Nõukogude suurküüditamise ohvreid. Välisministeerium tõmbas paralleele tänapäevaga, viidates Venemaa poolt Ukrainast sunniviisiliselt äraviidud lastele.

Eesti

Tallinna Mere puiesteel, endise Vene kultuurikeskuse ees, avati sel aastal juuniküüditamise mälestusinstallatsioon "Pisarate vagun" koos sellega kaasneva näitusega. Inimõiguste Instituut on installatsiooni Tallinna avalikku ruumi toonud alates 2013. aastast, et hoida elus 1941. aasta juuniküüditamise mälestust.

85 aastat hiljem

Pühapäeval, 14. juunil 2026, mälestatakse üle Eesti toimuvatel üritustel neid, keda tabas 85 aastat tagasi Nõukogude režiimi esimene suurküüditamine. 1941. aasta 14. juuni varahommikul algas aktsioon, millega saadeti Eestist Siberisse ligikaudu 10 000 inimest, nende hulgas naisi, lapsi ja eakaid. Küüditamine puudutas pea iga perekonda Eestis ning on üks kommunistliku režiimi raskemaid kuritegusid.

Visuaalne jutustus minevikust

Alates 2024. aastast on installatsiooni kõrvale lisandunud Veiko Tammjärve loodud graafiline lugu, mis kujutab visuaalses vormis, kuidas juuniküüditamine algas ja kuidas see inimeste ellu tungis. «See pildiseeria ei ole tavapärane ajalooartikkel, vaid vahetu ja mõjus visuaalne jutustus. See aitab minevikku lähemale tuua ka neile, kes ehk pikki ajalookäsitlusi tavaliselt ei loe, kuid keda kõnetab pilt, lugu ja inimlik vaade,» selgitas Inimõiguste Instituut.

Side tänapäevaga

Eesti välisministeerium tõmbas mälestuspäeva puhul paralleeli tänapäevaga, meenutades, et Venemaa kasutab sarnaseid meetodeid ka praegu. Agressioonisõja käigus Ukrainas on Venemaa viinud sealt sunniviisiliselt ära rohkem kui 20 000 ukraina last, röövides neilt lapsepõlve, kodu, perekonna ja sageli ka identiteedi. «Eesti töötab aktiivselt selle nimel, et kõik küüditatud Ukraina lapsed pääseksid koju tagasi ja Venemaa agressiooni eest vastutajad toodaks eritribunali ette. Vaid vastutusele võtmine võimaldab vältida selliste tragöödiate kordumist,» rõhutas välisministeerium.

Ava rakenduses →