Justiitsminister Pakosta soovib Eestis migrantide smugeldamise karistusi karmistada

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta tegi riigikogule ettepaneku tõsta oluliselt vanglakaristusi välismaalaste ebaseadusliku piiriületuse korraldamise eest. Muudatused on ajendatud hübriidrünnakutest ning hüppeliselt kasvanud illegaalse rände statistikast Eestis.

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta on esitanud riigikogule ja riigikantseleile ettepaneku, millega soovitakse karmistada karistusi välismaalaste ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamise ehk migrantide smugeldamise eest. Ministeeriumi eesmärk on täiendada karistusseadustiku eelnõu, et reageerida muutunud julgeolekuolukorrale ja kasvavale kuritegevusele.

Karmimad karistused smugeldajatele

Eelnõu kohaselt tõstetakse tavapärase piiriületuse korraldamise eest määratav vangistus kuni viie aastani. Raskendavatel asjaoludel, nagu korduv kuritegu, mitme isiku smugeldamine või eluohtlik tegutsemine, näeb ettepanek ette vangistuse ühest kuni seitsme aastani. Samuti tõstetaksee konkreetse paragrahvi karistusmäära üheaastaselt kolmeaastasele vangistusele.

Statistika näitab kuritegevuse kiiret kasvu. Kui 2024. aastal registreeriti Eestis 11 sellist kuritegu, siis hilisem statistika näitab juhtumite arvu kasvu. Veelgi drastilisem on Schengeni-sisese transiidi kasv: kui 2024. aastal tabati Eestist 27 ebaseaduslikult viibivat isikut, siis järgnevatel perioodidel on see arv märgatavalt suurenenud.

Liisa Pakosta märkis oma ettepanekus, et 2015. aastal kehtestatud sanktsioonid ei vasta enam olukorrale. «Kehtivad karistused ei ole piisavalt heidutavad ning need tuleb seetõttu tõsta. Lisaks, heidutamaks korduvrikkujaid, tuleb nende eest mõistetavat võimalikku suurimat karistust tõsta selliselt, et mitme välismaalase või korduv välismaalaste ebaseaduslikult üle piiri toimetamine muutub esimese astme kuriteoks,» selgitas minister.

Kaitse kriitilisele infrastruktuurile

Lisaks piiririkkumistele soovib justiitsministeerium täiendada karistusseadustikku sättega, mis näeb ette ühe- kuni kaheksa-aastase vangistuse riigikaitseliselt olulise objekti kahjustamise eest. See hõlmab kriitilisi rajatisi ja vara, mida kasutavad kaitsevägi, päästeasutused, politsei- ja piirivalveamet ning kaitsetööstusettevõtjad oma kriisiülesannete täitmiseks.