Justiitsministeerium plaanib pedofiilide fotod karistusregistrissese lisada

Justiitsministeerium kavandab laste seksuaalkurjategijate tuvastamise lihtsustamiseks lisada karistusregistrissese nende fotod ning automatiseerida lastega töötavate inimeste taustakontrolli. Muudatused peaksid jõudma rakendusse 2030. aastal.

Justiitsministeerium on koostanud eelnõu, mille eesmärk on tugevdada laste kaitset ohtlike kurjategijate eest. Plaani kohaselt hakatakse laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes süüdi mõistetud isikute fotosid karistusregistrisse kuvama, et tööandjatel ja teistel õigustatud isikutel oleks kergem ohtlikke inimesi tuvastada.

Eestis kehtib praegu enam kui 11 000 inimesel keeld töötada lastega vahetus kontaktis, neist rohkem kui 6000 puhul on tegemist eluaegse keeluga. Praegune süsteem nõuab, et tööandjad kontrolliksid töötajate tausta vähemalt kord aastas, kuid ministeerium soovib selle protsessi muuta automatiseerituks ja igakuiseks. Selleks luuakse karistusregistri ja töötamise registri vaheline andmeside.

«Me tahame teha selgemat vahet nii õiglustunde kui ka laste kaitse huvides. Kõige raskemate kuritegude toimepanijad oleksid edaspidi fotode abil lihtsamalt eristatavad,» selgitas justiitsminister Liisa-Ly Pakosta. Ta lisas, et ministeeriumini on jõudnud tagasiside, mille kohaselt on praeguseid seadusepügalaid ja piiranguid tavakodanikul liiga keeruline mõista.

Uus süsteem ja järelevalve

Kui kavandatav süsteem tuvastab keelatud isiku, saab Sotsiaalkindlustusamet automaatse teavituse, et kontrollida piirangust kinnipidamist. Registri ligipääs jääb siiski piiratuks: andmeid saavad pärida vaid kindla õigusega isikud, nagu tööandjad või laste seaduslikud esindajad.

Õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru rõhutas, et kohustus kontrollida lastega töötavaid inimesi, sealhulgas vabatahtlikke, kehtib tööandjatele juba täna. Sotsiaalkindlustusameti juhtivspetsialist Aasa Harjak selgitas, et protsess on tehniliselt lihtne: tööandja sisestab süsteemi kontrollitava isiku andmed ja saab kohese vastuse, kas isikul on lastega töötamise keeld või mitte.

Kriitika ja tulevikuplaanid

Kõik osapooled pole aga muudatuse suhtes üksmeelel. Vandeadvokaat Liisi Jürgen märkis, et foto lisamine ei taga ohtlike inimeste täielikku tuvastamist. Ta osutas, et karistusregister sisaldab vaid neid, kelle kohta on tehtud süüdimõistev kohtuotsus, jättes välja paljud potentsiaalselt ohtlikud isikud, keda pole varem süüdi mõistetud. Jürgeni sõnul on fookus mujal: olulisem on märgata abi vajavaid inimesi ja nendest teavitada.

Ministeeriumi kavade kohaselt peaks uus süsteem jõustuma 2030. aasta juunis. Viivitus on tingitud vajadusest arendada vajalikku IT-taristut ja selleks vajaliku rahastuse leidmisest.