Justiitsministeerium: Eestis puudub laiaulatuslik maksejõuetuslaine

Justiits- ja digiministeerium lükkas ümber maksejõuetuse teenistuse hinnangud Eesti majanduse olukorrale, nimetades neid matemaatiliselt ebakorrektseteks. Ministeeriumi kinnitusel ei näita kohtute statistika pankrottide plahvatuslikku kasvu ega riigi sisejulgeolekut ohustavat kriisi.

Justiits- ja digiministeerium reageeris maksejõuetuse teenistuse (MJT) väidetele, milles hoiatati peaminister Kristen Michal väidetava ulatusliku maksejõuetuslaine ja sellega kaasneva sisejulgeolekuohu eest. Ministeeriumi nõunik Marja Roht teatas vastuses, et esitatud seisukohad ei põhine kontrollitavatel andmetel.

Statistika lükkab väited ümber

Ministeerium analüüsis kohtute menetlusstatistikat, mis Rohti sõnul ei kinnita maksejõuetuse kiiret levikut. Kuigi 2024. aastal kasvas pankrotiavalduste arv võrreldes varasema aastaga 33 protsenti, jäi väljakuulutatud pankrottide arv samale tasemele. 2025. aastal langes pankrotiavalduste arv viie protsendi võrra ning ka see näitaja püsis varasemate aastatega võrreldavas vahemikus.

Eesti Panga hinnangutel on ettevõtete maksekäitumine püsinud üldiselt heal tasemel ning laenukvaliteet on viimase aasta jooksul paranenud. Ministeerium toonitas, et äriregistri andmed alates 2000. aastast ei viita samuti murettekitavale arengule pankrottide hulgas.

Arvutused ei päde

Ministeerium heitis maksejõuetuse teenistusele ette matemaatiliselt vigaseid metoodikaid. Teenistuse poolt esitatud 12,5 miljardi euro suurune kahjusumma ja 18 miljardi euro suurune latentne võlg on ministeeriumi hinnangul tuletatud meelevaldsetest eeldustest, kus üksikute suurvõlgnike näitajad laiendatakse kogu majandusele. Rohti selgituse kohaselt ei ole aritmeetiline keskmine 400 000 eurot tüüpiline ettevõte ning selline lähenemine paisutab tulemusi kunstlikult.

Kriitika alla sattus ka väide, justkui jätaks pooled Eesti ettevõtted majandusaasta aruande esitamata. Ministeeriumi andmetel on tegelik esitamata jätjate osakaal ligikaudu kümme protsenti. Registrit koormavad märksa enam nn varjusurmas ettevõtted, mis on küll arvel, kuid majandustegevust ei toimu. Samuti lükkas ministeerium ümber väite, nagu oleksid töötukassa makstavad pankrotihüvitised automaatselt märk pahatahtlikust juhtimisveast; tegemist on sotsiaalse riski jagamise mehhanismiga.