Jüri Toomepuu: NATO proovilepanek Eestis võib võtta piiratud provokatsiooni vormi

Erusõjaväelane Jüri Toomepuu hoiatab, et Venemaa võib Eestis korraldada piiratud hübriidoperatsioone, eesmärgiga testida NATO liitlaste otsustuskindlust ja artikli 5 toimimist. Ta märgib, et kuigi täiemahuline invasioon pole praegu tõenäoline, on heidutuse hoidmine ja valmisolek väiksemateks intsidentideks strateegiliselt kriitiline.

Jüri Toomepuu leiab, et oht Eestile ei seisne praegusel hetkel täiemahulises konventsionaalses sõjas, vaid ohtlikes, piiratud provokatsioonides. Venemaa eesmärk selliste aktsioonide puhul ei oleks riigi hõivamine, vaid NATO kollektiivkaitse toimimise proovilepanek.

Provokatsioonid hallis tsoonis

Kremli siht on tekitada olukord, kus NATO peab otsustama, kas käivitada artikkel 5 juhtumi puhul, mis on tahtlikult jäetud ebamääraseks. Selline stsenaarium võiks hõlmata sabotaaži, droonirünnakuid kriitilisele taristule või piiratud sissetungi, mida on raske otseselt Venemaaga siduda. Moskva panustab sellele, et liitlased alustaksid vastuse asemel pikki diplomaatilisi arutelusid ja luureandmete kontrollimist.

Eesti on selliste ohtudega juba kokku puutunud. Tänavu pidid õhuturbehävitajad reageerima droonidele, mis liikusid Eesti piiri lähedal ja ületasid seda lühiajaliselt. Kuigi selgus, et intsident näitas, et otsustuskiirus on sellistes olukordades otsustava tähtsusega.

Heidutuse hind ja kaitsevõime

Eesti panustab julgeolekusse märkimisväärse osa SKP-st, mis asetab riigi NATO kaitsekulutuste tippu. Kaitseplaanide kohaselt suureneb Ühendkuningriigi juhitav lahingugrupp Eestis. Lisaks rajatakse idapiirile Balti kaitseliin, kuhu kuulub rida punkreid ja muud tõkestusrajatist.

Toomepuu hinnangul on heidutus psühholoogiline mäng, kus tankide arvust olulisem on vastase usk liitlaste tegutsemisvalmidusse. Kui Kreml jõuab järeldusele, et väike provokatsioon tekitab NATO-s segadust ja viivitust, muutub selline käik ahvatlevaks. Eesti peamine ülesanne on muuta selline kalkulatsioon vaenlase jaoks juba eos mõttetuks, tagades ühemõttelise reaktsioonivõime ja liitlaste pideva kohaloleku.