Jüri Luik Washingtonis: Ukraina positsioon on tugevnenud, kuid Putin ei soovi rahukõnelusi

Jüri Luik märgib, et vaatamata USA presidendi Donald Trumpi toetusele Ukraina süvalöökidele, pole Venemaa liider Vladimir Putin sisulistest läbirääkimistest huvitatud. Luik rõhutab, et USA administratsioon on muutunud varasemast otsustavamaks, kuid oodatud Patrioti-rakettide tootmine Ukrainas seisab tehnoloogiliste ja ajaliste takistuste taga.

Washingtonis olukorda analüüsinud endine suursaadik Jüri Luik tõdes, et vaatamata Ukraina sõjalisele edule ei ole Vladimir Putin valmis sisulisteks läbirääkimisteks. Luige sõnul on Vene presidendi vaatest tema relvaressurss kaugel lõppemisest ning ta on valmis viima sõjategevuse mitme eskalatsiooniringini enne, kui rahukõnelused reaalselt päevakorda tõusevad.

Eskalatsioon rahu saavutamiseks

Viimased kohtumised Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja USA riigipea Donald Trumpi vahel on toonud kaasa muudatuse Ukraina-suunalises strateegias. Luige hinnangul on Trump andnud Ukraina süvalöökidele sisulise heakskiidu, nähes nendes võimalust rahuprotsessi taaskäivitamiseks, mis on märgatav erinevus võrreldes varasema ettevaatliku lähenemisega.

«Nii Ankaras kui ka nüüd Washingtonis on Trump rõhutanud USA toetust ja arusaama sellest, mida ukrainlased teevad. Minu jaoks kõige huvitavam oli Ankaras, kus Trump ütles, et jah, ukrainlaste Venemaa pommitamist võib võtta eskalatsioonina, aga see on eskalatsioon, mis võib viia rahuni,» märkis Luik. See lähenemine on kontrastis Marco Rubio ja teiste administratsiooni liikmete murega võimaliku eskalatsiooniohu pärast.

Sanktsioonide poliitiline kaal

Ukraina toetamisel on üheks oluliseks elemendiks kujunemas senaator Lindsey Graham eestvedamisel valminud Venemaa-vastaste sanktsioonide eelnõu. Luige sõnul võimaldaks see õigusakt kehtestada teiseseid sanktsioone ka neile riikidele, kes kauplevad Venemaaga, sealhulgas ostavad odavat Vene naftat.

«See võimaldab sanktsioneerida Hiinat, Indiat. Fakt on ka see, et see seaduseelnõu ei ole veel nii kindlal pinnal, et see igal juhul kongressist läbi läheb, sest on väga palju erinevaid jõude, kes on selle seaduseelnõu osas skeptilised mitmel põhjusel, mis ei ole seotud Ukrainaga,» selgitas Luik. Siiski usub ta, et eelnõu poliitiline kaal on piisavalt suur, et see lõpuks heakskiidu saaks.

Patrioti-rakettide tootmise raskused

Ühendriikide ja Ukraina vahel on päevakorral ka küsimus Patrioti-rakettide tootmisloast, kuid Luik on siin skeptiline. Tema sõnul on tegemist ülipeene tehnoloogiaga, mida USA suurfirmad ei ole valmis jagama isegi stabiilsemate liitlasriikidega intellektuaalse omandi kaitse tõttu.

Lisaks tehnoloogilistele riskidele on takistuseks ka ajaline faktor. «Nende rakettide tootmine on niivõrd keeruline, niivõrd spetsiifiline, nõuab niivõrd palju osi, radareid, mootoreid, mida tuleb eraldi toota. Mingisugune kiire lahendus õhutõrje vajadustele see ei ole, ikkagi tuleb leida olemasolevatest liitlaste ladudest lisarakette,» lisas Luik. Ta märkis, et isegi loa saamisel kuluks tootmise käivitamiseks ja tulemusteni jõudmiseks kaks kuni kolm aastat.