Jüri Luik: Euroopa julgeoleku tulevik on seotud Ukraina käekäiguga

Pärast viis aastat kestnud ametiaega Eesti suursaadikuna NATO juures naaseb Jüri Luik Eestisse. Luik kinnitab, et Ukraina roll Euroopa julgeolekus on muutunud määravaks.

Pärast viieaastast teenistust Brüsselis NATO peakorteris lõpetab oma ametiaja Eesti suursaadik. Tema sõnul on allianss selle aja jooksul muutunud tundmatuseni, liikudes tagasi külma sõja aegse kollektiivkaitse kontseptsiooni juurde.

NATO on pöördunud tagasi kollektiivkaitse juurde

Kui Luik 2021. aastal Brüsselis tööd alustas, olid fookuses tehnilised relvastuskontrolli küsimused. Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse aastal 2022 muutis organisatsiooni loogikat kardinaalselt. Luige hinnangul on NATO praeguseks muutunud tõsiseltvõetavaks sõjaliseks jõuks, mis on valmistunud võimaliku agressiooni tõrjumiseks.

«NATO on praegu sõjaline masinavärk, kus eeldatakse, et sõda võib alata homme,» sõnas Luik. Ta tõdes, et kuigi sõjaline võimekus oli olemas ka varem, on praegune heidutusjõud tunduvalt kõrgemal tasemel. See areng ei tulene ainuüksi liitlaste tugevusest, vaid on tihedalt seotud Ukraina vastupanuga.

Ukraina roll alliansis

Ukraina sõjaline edu, eriti drooninduses, on muutnud liitlaste vaatepunkti. Kui varem käsitleti Ukraina võimalikku liitumist kui organisatsiooni kohustust nõrgemat riiki kaitsta, siis nüüd nähakse Ukrainat kui julgeoleku pakkujat. Luige sõnul lahendaks Ukraina liitumine mitmed NATO maaväe ja tehnoloogilised kitsaskohad.

Alliansi tippkohtumistel on Ukraina teema liikunud äärealalt keskmesse. Luige sõnul demonstreeris Ankara tippkohtumine selget optimismi Ukraina suutlikkuse osas panustada Euroopa julgeolekusse, mis peegeldub ka vastavates deklaratsioonides.

Suhted Ameerika Ühendriikidega

Kommenteerides poliitilisi pingeid, märkis Luik, et USA presidendi väljaütlemised ja ametlik poliitika ei pruugi alati kattuda. Kuigi avalikus ruumis võivad kõlada karmid sõnad kaitsekulutuste või Gröönimaa teemal, toimub igapäevane koostöö Pentagoni ja diplomaatidega konstruktiivses õhkkonnas. Organisatsiooni juhtkond on suutnud hoida organisatsiooni ühtsust, manööverdades erinevate riigipeade nõudmiste vahel.

Euroopa riikide vastutus alliansis on kasvanud. See väljendub näiteks juhtimisstruktuuride muutustes, kus eurooplased võtavad üle suurema osa operatiivjuhtimisest, ning kaitsekulutuste tõusus.

Plaanid pärast ametiaega

Järeltulija osas Brüsselis on toimunud erinevaid arutelusid. Ise plaanib Luik Eestisse naastes keskenduda akadeemilisele tööle. Tulevikuplaanide osas ta konkreetseid seisukohti ei avaldanud.