Jüri Laurson: miks Eesti elektrijaamad seisavad ja hind püsib kõrge?

Analüüsides Eesti energiapoliitikat, tõstatab Jüri Laurson küsimuse, miks suured kodumaised elektrijaamad on endiselt suures osas jõude, samal ajal kui tarbijad maadlevad jätkuvalt kõrgete hindadega. Autor leiab, et 2013. aastal seatud eesmärgid taskukohasest energiast pole realiseerunud ning küsib kriitiliselt, miks ei kasutata olemasolevaid Narva jaamu täisvõimsusel.

Energiasektori viimaste aastate arengud on jätnud Eesti tarbijad olukorda, kus elektrihinnad kõiguvad ja toimetulek muutub üha keerulisemaks. Riiklikud toetusskeemid pakuvad vaid ajutist leevendust, kuid põhiprobleem, riigi võimekus toota ise piisavalt ja taskukohast energiat, on jäänud lahenduseta. Kodumajapidamiste küttematerjalide, olgu nendeks halud, pelletid või brikett, hinnad on püsinud kõrgel, hammustades märkimisväärse osa nii pensionäride kui ka keskmist palka teenivate inimeste sissetulekutest.

Eesti energiapoliitika eesmärgid, mis seati 2013. aastal uue energiamajanduse arengukavaga, nägid ette lahendusi, mis peaksid tagama stabiilse ja soodsa hinna sõltumata välistest vapustustest. Paraku on praegune reaalsus sellest eesmärgist kaugel. Turul valitseb määramatus, naaberriikide jaamad on sageli rikete või remondi tõttu rivist väljas ning kodumaine tootmisvõimekus ei suuda katta kogu tarbimisvajadust. Tulemuseks on olukord, kus puuduolev osa tuleb osta sisse kõrge turuhinnaga.

Kasutamata potentsiaal Narvas

Küsimus on tekkinud Narva elektrijaamade ja Auvere elektrijaama rakendatavuse osas. Autor märgib, et vaatamata jaamade seisukorrale hoitakse neid suures osas jõude, samal ajal kui nende korrashoiuks kulutatakse miljoneid eurosid. Ajalooline kontekst viitab 1970ndatele, mil Narva soojuselektrijaamad varustasid energiaga nii Eestit kui ka Leningradi piirkonda, näidates märksa suuremat tootmisvõimekust kui praegu.

Kliimamuutuste ja geopoliitiliste pingete taustal on energiaküsimus muutunud julgeoleku küsimuseks. Kui praegune süsteem, mis hõlmab gaasielektrijaamu, tuule- ja päikeseparke, suudab tagada vaid poole vajaminevast võimsusest, jääb küsitavaks, kas praegune suund on piisav. Laursoni hinnangul on aeg uuesti vaadata üle strateegiad, mis jätavad kodumaised jaamad seisma, samal ajal kui tarbija peab kandma kõrgeid kulusid.