Jüri Kõre: Eesti linnaplaneerimise suur vaidlus tihendamise üle

Eesti ruumilises planeerimises on tekkinud vastuseis elamualade tihendamisele, mis on viinud ametnikud uue terminoloogia otsimiseni. Arutelud keskenduvad sellele, kas riigi soovitud kompaktne areng suudab arvestada elanike tegelike vajadustega.

Eesti ruumilises planeerimises on üha sagedamini fookuses elamualade tihendamine, kuid see suund tekitab ühiskonnas ja kogukondades vastakaid arvamusi. Kui riiklik vaade näeb tihendamises ratsionaalset teed, siis paljude elanike jaoks tähendab see privaatsuse ja elukvaliteedi vähenemist.

2. juulil 2024 toimunud riigiplaneeringu ettepanekuid tutvustanud veebikoosolekul ilmnes ootamatu muutus. Planeeringut juhtiv spetsialist teatas, et toetab tihendamise põhimõtte eemaldamist planeeringu alustest. Selle asemele pakuti terminit «kompaktne areng», mis peaks olema pehmem ja vastuvõetavam lähenemine, ehkki ruumiplaneerijatele jätab see jätkuvalt võimaluse kogukondade soove piirata.

Rahvusvahelised kogemused näitavad, et tihendamine ei ole riskivaba ettevõtmine. Norra uurija Rolf Barlindhaug on Oslos analüüsinud, miks pered kesklinnast lahkuvad. Tema uuringu kohaselt on eeslinnade tõmbeteguriteks suurem elupind, privaatne õueala ja turvalisus, samal ajal kui kesklinna tõukefaktoriteks on rohealade nappus ja uute elamuprojektide sobimatus erinevate peremudelite vajadustega. Oslos lahkuvad kesklinnast nii jõukamad pered kui ka teised, jättes maha peamiselt üksikvanemad.

Prantsusmaa näide pakub veelgi teravamat perspektiivi. Montaigne Instituudi hinnangul on sealne riiklik poliitika, mis kohustab omavalitsusi kasvatama sotsiaaleluasemete osakaalu 20 protsendini, tekitanud elanike seas tihendamisele lausa negatiivse maine. See on loonud sotsiaalseid pingeid, kus planeerimispõhimõtted muutuvad kultuuriliseks tüliõunaks.

Eesti kontekstis hoiab tihendamise ideed elus riigiarhitekt ning seda toetab ringkond mõjuisikuid, kes näevad kompaktsemas asustuses lahendust infrastruktuuri kulude optimeerimisele. Samas jääb püsima konflikt nende vahel, kes soovivad elada tihedas linnakeskkonnas, ja nende vahel, kes eelistavad väljaspool linnapiiri asuvat eramut, nähes piirangutes sekkumist oma elamistingimuste parandamisse.