Jürgen Ligi nimetas avaliku sektori palgalubadusi valimispettuseks

Rahandusminister Jürgen Ligi rõhutas, et avaliku sektori palgalubadused on sageli eksitavad, ning toonitas vajadust hoiduda jätkusuutmatutest palgahüpetest. Ligi hinnangul on õpetajate ja päästjate sissetulekud inflatsiooniga samas tempos või kiiremini kasvanud, mistõttu ei ole terav palganõudmine põhjendatud.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on poliitikute jagatud palgalubadused avalikus sektoris sageli eksitavad ning pole usutav, et keegi oleks riigieelarve strateegias palkade indekseerimist reaalselt lubanud. Ligi hinnangul on päästjate ja õpetajate palgad viimastel aastatel kasvanud inflatsiooniga võrdses või sellest kiiremas tempos.

Ta kritiseeris huvigruppide käitumist, märkides, et nendel, kellele on riigieelarves juba tehtud positiivseid erandeid, ei sobi kõige kõvemini nõudmisi esitada. Ligi lisas, et selline retoorika on talle vastumeelne.

Sõnamängud ja eelarvereaalsus

Praegune vaidluse fookus on õpetajate ja päästjate alampalkadel. Õpetajad taotlevad 2312-eurost kuupalka, samas kui päästjate praegune pakkumine on 1654 eurot. Minister nimetas sellist nõudmist ja kauplemist "sõnamaagiaks" ning märkis, et poliitilised lubadused, näiteks õpetajate palga sidumine 120 protsendiga Eesti keskmisest, on koalitsioonilepetes kirjas eesmärkidena, mitte automaatsete kohustustena.

Minister tõi esile haridusminister Kristina Kallase varasemad seisukohad, märkides, et aastate eest antud palgalubadused olid ettevaatamatud. Ligi kinnitusel on õpetajate sissetulekud pikemas perspektiivis sügavast august välja tulnud ja jõudnud talutavale tasemele.

Ligi vastandub jätkusuutmatutele palgatõusudele, tuues näiteks 2019. aastal toimunud 24-protsendilise päästjate palgatõusu, millele järgnenud aastatel palgakasv peatus. Riigieelarve koostamisel peab tema sõnul hindama töö keerukust ja struktuurseid vajadusi, mitte järgima valimistsüklitega seotud loosungeid.