Julgeolekuekspert Saks: sõja initsiatiiv hakkab tasapisi Ukraina poole kalduma

Julgeolekuekspert Rainer Saksi hinnangul on Ukraina viimaste rünnakutega Venemaale saavutanud psühholoogilise eelise ning strateegiline initsiatiiv hakkab aegamisi Ukraina poole nihkuma. Saks prognoosib, et Moskva piirkond seisab silmitsi pikaajalise kütusenappusega pärast naftainfrastruktuuri pihta suunatud rünnakuid.

Julgeolekuekspert Rainer Saks hindas reedel Vikerraadio saates „Vikerhommik", et Ukraina on viimaste nädalate rünnakutega Venemaa vastu saavutanud olulise psühholoogilise eelise. Kuigi otsene sõjaline initsiatiiv on tema sõnul endiselt Venemaa käes, on see olukord muutumas.

«Ma arvan, et sellel rünnakul on juba strateegiline mõõde ja me näeme seda ka Venemaa tegevusest, et nad on häiritud sellest, et see strateegiline initsiatiiv hakkab käest minema,» ütles Saks, kommenteerides Ukraina hiljutisi lööke Moskvale ja seda varustavale naftarafineerimistehasele.

Pilt on Venemaa jaoks drastiliselt muutunud

Saksi hinnangul on Venemaa jaoks olukord halvenenud alates mai algusest, mil neil esinesid tõsised probleemid juba 9. mai paraadi korraldamisega. Sellest ajast on olukord tema sõnul samm-sammult edasi halvenenud.

Saks tõi esile, et viimase poole aasta jooksul on Ukraina rünnakute võimsus märgatavalt kasvanud, samas kui Vene armee pole rindel suutnud olulisi edusamme teha. Lisaks on kasvanud rahvusvaheline surve Venemaale nii Euroopa kui ka Ameerika Ühendriikide poolt.

Oluline tegur Saksi meelest on ka see, et Ukraina ei ründa sihilikult Venemaa tsiviilelanikkonda, mis annab talle moraalse üleoleku ja teeb lääneriikidel toetamise lihtsamaks. «See paneb ikkagi Venemaa juhtkonna hoopis teistsuguse surve alla. Mäletatavasti sõja alguspunkt oli ju see, kus Venemaa president teatas avalikult, et see sõda ei puuduta Venemaal mitte kedagi,» meenutas Saks.

Moskva ähvardab pikaajaline kütusenappus

Eriti tõsiselt käsitles Saks logistikaprobleeme, mida Ukraina rünnakud Venemaa naftainfrastruktuurile kaasa toovad. Moskva lähedal paiknev naftarafineerimistehas, mis tabamuse sai, tootis ligikaudu 40 protsenti Moskva piirkonna kütusest. Ukraina on lisaks ründanud ka torujuhtmeid, mille kaudu toodi naftasaadusi teistest rafineerimistehastest pealinna piirkonda.

«Autode ja ka rongidega ei suudeta mitte kuidagi kompenseerida probleeme torujuhtmetega ja selle tehase kaotust, sest see tehas enam lähiaastatel tõenäoliselt tööle ei hakka,» selgitas Saks.

Ta rõhutas, et Venemaa jaoks on logistikaprobleemid ajalooliselt olnud lausa eksistentsiaalne oht. «Venemaa kollapsid on toimunud alati siis, kui logistika kokku kukub. Näiteks 1917. aastat tuuakse esile, et see raudteevedude kokkukukkumine oli üks põhjus, miks Venemaal toimusid niisugused drastilised sündmused,» kirjeldas ta.

Rindel muutusi veel ei näe

Hoolimata strateegilistest edusammudest tunnistas Saks, et rindel pole suuri muudatusi toimunud. Venemaa droonirünnakud ja liugpommid jäävad endiselt väga ohtlikuks. «Need on kõige suurem probleem, millega pole toime tuldud,» tõdes ta.

Saks juhtis tähelepanu ka sellele, et sügisel toimuvad Venemaal Riigiduuma valimised, mis esitavad valitsusele lisakoormuse. Samuti viitas ta sel nädalal Brüsselis toimunud Ramsteini formaadi kohtumisele, kus Suurbritannia, Saksamaa ja teised liitlased tegid tema sõnul Ukraina toetuseks väga suure kaaluga otsuseid.

«Ukraina edu sõjategevuses viimastel kuudel on seda motivatsiooni suurendanud, et on lihtsam teha neid otsuseid Ukraina kasuks,» rõhutas Saks.