Julgeolekuekspert: Ida-Virumaa tulevik sõltub strateegilisest ümbermõtestamisest

Dmitri Teperik, programmi 'Ida-Viru tulevik 2050' juht, leiab, et regioon vajab ümbermõtestamist probleemist ressursiks. Riikliku planeeringu järgi peab piirkond kujunema Eesti majandusliku ülemineku võtmekeskuseks.

Dmitri Teperiku sõnul on Ida-Virumaa seni vaadelnud piirkonda peamiselt demograafiliste ja majanduslike kitsaskohtade kaudu. Programmi "Ida-Viru tulevik 2050" eestvedaja leiab, et selline lähenemine on teisejärguline ning regioon vajab strateegilist muutust, kus Ida-Virumaad ei nähta mitte probleemina, vaid strateegilise ressursina kogu Eesti jaoks.

Regioon kui arengumootor

Riiklik planeering "Eesti 2050" on andnud Ida-Virumaa linnastule, Jõhvi, Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe, uue positsiooni. Need omavalitsused on määratletud kui üks kolmest Eesti regionaalsest linnastust, seades need võrdväärsele tasemele Tartu ja Pärnuga. See staatus ei ole pelgalt formaalsus, vaid alusdokument, mis näeb piirkonda Eesti energeetilise ja majandusliku ülemineku keskpunktina. Teperiku hinnangul on see võimalus, mida tuleb kasutada, et muuta regioon atraktiivseks ning majanduslikult iseseisvaks.

Julgeolek ja ühiskondlik usaldus

Piirkonna stabiilsus on tihedalt seotud kogu Eesti julgeolekuga. Teperik rõhutab, et ühiskondlikku sidusust ja riigiusaldust ei saa osta kiirete kampaaniatega, vaid see nõuab pikaajalist tööd. Iga investeering Ida-Virumaa haridusse, taristusse ja kohalikesse kogukondadesse on panus, mis tagab kindlustunde ka kriisiolukordades. Usaldus riigi vastu tekib siis, kui kohalikud elanikud näevad, et nende arvamust kuulatakse ning neil on reaalne võimalus oma elukeskkonna kujundamisel kaasa rääkida.

Harta ja järgmised sammud

Programmi raames koostatud "Ida-Virumaa uuendamise harta" käsitleb elamufondi arendamist, teenuste kättesaadavuse parandamist ja oskuste arendamist. Teperiku visioon näeb ette Ida-Virumaa arengut, kus piirkond muutub majanduslikult edukamaks ja sidusamaks osaks Eestist. See eeldab, et inimesed, kes seal elavad, tunnevad end mitte külalistena, vaid oma kodumaa peremeestena, kelle panus on väärtustatud.