Julgeolekualused, lisaeelarve ja kriisiseadus: Riigikogu töönädal

Riigikogu arutas 18.–21. mail Eesti julgeolekupoliitika aluseid, kinnitas 2026. aasta lisaeelarve eelnõu ning hääletas kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse üle.

Julgeolekupoliitika alused

Nädala kõige suurema kaaluga dokument oli Riigikogu otsuse „Eesti julgeolekupoliitika alused" heakskiitmise eelnõu (908 OE I), mis oli päevakorras nii teisipäeval, 19. mail, kui ka kolmapäeval, 20. mail. Tegemist on strateegilise raamdokumendiga, mis sätestab Eesti julgeolekupoliitika suunad pikemaks perioodiks. Eelnõu käsitlemine kahel järjestikusel istungipäeval viitab ulatuslikule arutelule, kuid andmetest ei nähtu lõpphääletuse tulemus.

Samasse kaitseblokki kuulusid kolmapäeval päevakorda võetud kaks kaitseväe korralduse seaduse muutmise eelnõu (898 SE I ja 907 SE I, viimane lahinguvalve teemal) ning kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse eelnõu (668 SE II), mille kohta on fikseeritud üks hääletus. Lisaks oli päevakorras küberturvalisuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (897 SE I). Koos moodustavad need eelnõud laia kaitsevõime ja kriisireguleerimise paketi, mida Riigikogu on käesoleval istungjärgul järjepidevalt edasi viinud.

2026. aasta lisaeelarve

Esmaspäeval, 18. mail, oli esimesel lugemisel päevakorras riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE I). Lisaeelarve puhul on tegemist valitsuse käigujooksvate eelarvekorrektuvidega, mille sisu — kas ja millises mahus vahendeid ümber jagatakse — täpsustavad hilisemad lugemised. Üks hääletus on protokollitud, mis tähendab, et eelnõu liikus menetluses edasi, kuid selle lõplik sisu ja seis ei ole ainuüksi päevakorra andmete põhjal tuvastatav.

Sama päeva aruteluteemasid täiendasid arupärimised hinnatõusude leevendamise ja inimeste toimetuleku kohta ning riigi registripoliitika kohta, mis annavad märku, et majanduslik surve kodumajapidamistele oli sel nädalal korduvalt kõne all.

Sotsiaalvaldkond ja sotsiaalmaks

Kolmapäeval hääletas Riigikogu sotsiaalmaksuseaduse muutmise eelnõu (860 SE III) üle — üks hääletus on registreeritud. Sotsiaalmaksu puudutavad muudatused mõjutavad nii tööandjaid kui ka töövõtjaid ning on üks olulisemaid maksupoliitilisi otsuseid, mida praegusel istungjärgul menetletakse. Samuti oli päevakorras õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise eelnõu (767 SE II), millegi kohta fikseeriti samuti üks hääletus, ning lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise eelnõu (901 SE I).

Esmaspäeval arutati arupärimise raames laste vastu suunatud seksuaalkuritegude karistuspoliitikat, mis sobitub samasse sotsiaalkaitseblokki.

Planeerimine, ettevõtlus ja energeetika

Kolmapäeval olid päevakorras mitmed ettevõtluskeskkonda ja planeerimist puudutavad eelnõud: strateegiliste investeeringute nn ekspressraja eelnõu (906 SE I), mis peaks kiirendama oluliste investeeringute loamenetlust, alkoholiseaduse bürokraatia vähendamise eelnõu (853 SE I) ning mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotust käsitlev korrakaitseseaduse muutmise eelnõu (902 SE I).

Neljapäeval, 21. mail, hääletas Riigikogu kahe häälega uute elektritootmisvõimsuste rajamise kiirendamist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu (847 OE I) üle. Eelnõu nõuab koosseisu häälteenamus, mis tähendab, et see ei ole tavalise häälteenamusega läbi tulnud. Samuti hääletas Riigikogu ettepaneku üle, mis puudutas Vene-Ukraina sõjast tingitud varaliste kahjude hüvitamist Eesti kodanikele ja elanikele (863 OE I), ning mootorikütuste hinnatõusu leevendamise otsuse eelnõu (874 OE I) üle — mõlemad nõudsid samuti koosseisu häälteenamus.

Õigus ja korruptsioonivastane võitlus

Kolmapäeval olid päevakorras korruptsioonivastase seaduse ja karistusseadustiku muutmise eelnõu (900 SE I) ning nn vaigistushagi eest kaitsmise direktiivi ülevõtmise eelnõu (865 SE II), mis puudutab ajakirjandusvabadust ja strateegiliste hagide vastast kaitset. Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse täiendamise eelnõu (773 SE II) puhul registreeriti kaks hääletust — see on üks nädala kõrgema hääletusaktiivsusega eelnõusid.

Vaba tribüün

Kolmapäevane vaba mikrofon kattis laia teemaderingi: hariduse raske olukord, erihoolekanne, rahvastikupoliitika, keskkonna- ja kliimapoliitika, Rahvusooper Estonia juurdeehitus ning perekonnaõpetus. Need ettekanded peegeldavad opositsiooni ja koalitsiooni liikmete laiemaid muresid, kuid ei too kaasa otseseid seadusemuudatusi.