Julgeolek, lisaeelarve ja keeleseadus: Riigikogu tihe nädal

Riigikogu kinnitas julgeolekupoliitika alused, hääletas lisaeelarve üle ning arutas kaitseväe korraldust ja drooniõigust – kõik ühel töönädalal.

Julgeolek ja riigikaitse

Nädala kaalukaimaks sündmuseks võib pidada kolmapäeva, 10. juuni istungit, mil päevakorras oli Riigikogu otsuse „Eesti julgeolekupoliitika aluste heakskiitmine" eelnõu (908 OE II). Tegemist on riigikaitse strateegilise alusdokumendiga, mille üle toimus hääletus. Samal päeval arutati riigikaitsekomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust – raport käsitles riigi valmisolekut julgeolekuohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks halvenevates tingimustes ning selle mõju seadusandlusele.

Neljapäeval, 11. juunil olid päevakorras kaks kaitseväe korralduse seaduse muutmise eelnõu (898 SE II ja 907 SE II, viimane lahinguvalve teemal) ning korrakaitseseaduse muutmise eelnõu mehitamata sõidukite – ehk droonide – seire ja tõrje rollijaotuse kohta (902 SE II). See pakett näitab, et riigikaitse teema domineeris nädala teises pooles nii pleenarumis kui komisjonis.

Lisaeelarve

Esmaspäeval, 8. juunil oli päevakorras riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (910 SE II), mille üle registreeriti kolm hääletust. Lisaeelarve on üks nädala olulisemaid rahandusotsuseid, kuid päevakorra andmetest ei selgu hääletuste lõpptulemus – kas eelnõu võeti vastu või saadeti tagasi. Seda tuleb jälgida Riigikogu ametlikest hääletusprotokollidest.

Energeetika ja kliima

Energiateemad olid esindatud mitmel kujul. Teisipäeval oli päevakorras elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu (892 SE I) ning kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE I), mille üle toimus üks hääletus. Lisaks arutati esmaspäeval energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise eelnõu (921 SE I) ning energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise eelnõu (812 SE II). Kolmapäeval oli aga eraldi päevakorrapunkt „Tehingud energeetikas", mis viitab, et saadikud soovisid küsida selgitusi konkreetsete energiasektori tehingute kohta.

Maksud ja finantsjärelevalve

Maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu (924 SE I), mis puudutab ühtlasi rahapesu tõkestamist ja täitemenetlust, ning kindlustusandja kriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (925 SE I) olid mõlemad päevakorras esmaspäeval. Alkoholi- ja kütusemaksude muutmise eelnõu (881 SE II) jõudis teisipäeval teisele lugemisele. Krediiditeabe jagamise seaduse eelnõu (652 SE III) läbis kolmapäeval kolmanda lugemise ning selle üle toimus hääletus.

Keeleseadus ja haridus

Kolmapäeval hääletati keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu (740 SE II) üle – kolm registreeritud hääletust viitavad, et eelnõu läbis keeruka menetluse. Kutseõppeasutuse seaduse ja noorsootöö seaduse muutmise eelnõu (830 SE III) oli samuti kolmapäeval kolmandal lugemisel.

Seksuaalvägivald ja õigusreformid

Nädala üheks tähelepanuväärsemaks õigusloomeotsuseks oli karistusseadustiku muutmise eelnõu nõusolekupõhise seksuaalvägivalla käsitluse kohta (727 SE III), mis oli kolmapäeval kolmandal lugemisel ning mille üle toimus hääletus. Samal päeval hääletati ka nn vaigistushagi direktiivi ülevõtmise eelnõu (865 SE III) ning karistusseadustiku täiendamise eelnõu (773 SE III) üle – mõlemad nõudsid Riigikogu koosseisu häälteenamust.

Mis tuleb järgmisel nädalal?

Mitmed neljapäeva päevakorras olnud eelnõud – sealhulgas nakkushaiguste ennetamise seadus (889 SE II), lastekaitseseaduse muutmine (901 SE II) ja perehüvitiste seaduse muutmine (869 SE I) – olid alles teisel lugemisel, mis tähendab, et nende lõplik hääletus on tõenäoliselt ees. Samuti jätkub Rail Baltica teemaline debatt, mis kerkis mitmes päevakorrapunktis esile.