Põhikooli lõpp on Eesti noorele muutunud suurimaks elumurdepunktiks

Eesti põhikooli lõpetajad seisavad silmitsi süsteemiga, kus koolikoha saamine selgub alles augusti lõpuks. Koolikohustus kehtib nüüd 18. eluaastani, kuid võimalused pole kõigile võrdsed.

Sel suvel astuvad tuhanded Eesti noored üheksanda klassi lõpetajatena ebakindlasse tulevikku, mitte ainult suvesoojuse, vaid ka haridussüsteemi ebakindluse tõttu. Paljud neist ei saa teada oma järgmise õppeaasta saatusest enne augustikuu lõppu, mil koolikohtade jagunemine lõpuks selgineb.

Eesti riik on otsustanud pikendada koolikohustust 18. eluaastani, otsus, mis tehti tunamullu. See tähendab, et edasi õppima peab igaüks, aga küsimus on, kuhu ja millises koolis. Süsteem, mis peaks tagama igale noorele turvalise haridustee, jätab praegusel kujul liiga paljud lõpetajad kaua teadmatusse.

Olukord on paradoksaalne: riik nõuab haridustee jätkamist, kuid ei suuda tagada, et iga õpilane teaks oma võimalusi piisavalt vara. Augustilõpus koha teadasaamine jätab peredele napiks ajaks kohaneda, planeerida ja vajaduse korral alternatiive otsida.

Haridussüsteemi ülesanne peaks olema avada uksi, mitte tekitada ärevust. Kui põhikooli lõpp on muutunud noorte jaoks elu pingelisimaks hetkeks, kus tulevikuvõimalused tunduvad kitsad ja info hiline, siis on aeg küsida, kas süsteem teenib noori või laseb neil enda hammasratastes mäljuda.