Juhtkiri: kas Eesti tahab äriregistri infot nägude järgi jagada?

Rahandusministeeriumis arutatakse plaani piirata juurdepääsu äriregistri tegelike kasusaajate infole. Ajakirjanikud peaksid tulevikus esitama taotluse, mille põhjal ametnikud otsustavad, kas taotleja on "piisavalt ajakirjanik". See tõstatab tõsiseid küsimusi ajakirjandusvabaduse ja avaliku läbipaistvuse kohta.

Eesti riik kaalub sammu, mis võib tõsiselt kahjustada ajakirjandusvabadust ja avaliku elu läbipaistvust. Rahandusministeeriumis arutatakse plaani, mille kohaselt ei oleks tulevikus äriregistris tegelike kasusaajate info kõigile vabalt kättesaadav, selle asemel peaksid ajakirjanikud esitama ministeeriumile eraldi taotluse.

Ametnikud otsustavad, kes on ajakirjanik

Probleemi tuum on lihtne: kui ametnikele antakse õigus otsustada, kas keegi on "piisavalt ajakirjanik", muutub informatsioon vahendiks, mida jagatakse nägude järgi. See on põhimõtteliselt vastuolus avatud ühiskonna ja demokraatliku riigivalitsemise põhimõtetega. Tegelike kasusaajate register loodi just selleks, et ühiskond saaks kontrollida, kes tegelikult ettevõtete taga seisab, eriti korruptsiooniriskide maandamiseks.

Läbipaistvus ei ole privileeg

Avalik teave äriühingute omanike kohta ei ole privileeg, mida riik peaks jagama valikuliselt. See on demokraatliku kontrolli alustala. Kui ajakirjanik uurib varjatud ärisidemed poliitikutega või kahtlased rahavooid riigihangetes, ei saa ta oodata ametnikelt luba, kes võivad olla seotud just nende inimestega, keda uuritakse.

Selline süsteem loob paratamatult võimaluse tsensuuriks, mitte otsese keelu, vaid bürokraatliku takistuse kaudu. Aeg, mida kulub taotluse esitamisele ja menetlemisele, võib tähendada, et oluline uudis jääb avaldamata või kaotab oma aktuaalsuse. Veelgi hullem: taotluse tagasilükkamine jätab mulje, et riigil on midagi varjata.

Eesti peab seisma läbipaistvuse eest

Eesti on uhkustanud oma e-riigi ja digitaalse avatuse üle. Oleks kurb, kui just siin hakataks piirama avaliku teabe kättesaadavust sel ettekäändel, et kaitsta ettevõtjate privaatsust. Tegelike kasusaajate info avatus ei kahjusta ausaid ettevõtjaid, see kahjustab ainult neid, kellel on põhjust varjata.