Juhtkiri: Eestis lekib patsiendisaladus läbi jõuametkondade

Eestis on paljastunud murettekitav olukord, kus jõuametkondadel on olnud lihtne ligipääs inimeste kõige tundlikumatele terviseandmetele. Postimees on seda mustrit varem korduvalt kritiseerinud. Küsimus on, millal riik selle lünga lõpuks sulgeb.

Eestis on ilmnenud tõsine probleem isikuandmete kaitsega: jõuametkondadel on olnud võimalik pääseda ligi inimeste kõige tundlikumatele terviseandmetele pelgalt märksõna ja menetlusnumbri abil. See ei ole esmakordne avastus — sama mustrit on korduvalt täheldatud ja kritiseeritud.

Patsiendisaladus on meditsiinieetika nurgakivi. Inimesed peavad saama usaldada, et nende terviseinfo jääb konfidentsiaalseks ega jõua ilma selge õigusliku aluseta kolmandate osapoolte kätte — sealhulgas riigi enda asutusteni. Kui see usaldus puruneb, võivad inimesed hakata vältima arstiabi, kartes, et nende andmed satuvad valesse konteksti.

Probleem ei seisne ainult üksikutes rikkumistes. Kui süsteem võimaldab sellist ligipääsu strukturaalselt ja korduvalt, on tegemist seadusandliku ja järelevalvelise puudujäägiga. Õigusriigis peab olema selge, millal, kellel ja millistel tingimustel on õigus tundlikele andmetele ligi pääseda.

Eesti on uhke oma e-riigi mudeli üle, kuid digitaalne ligipääsetavus peab käima käsikäes range andmekaitsega. Kiire juurdepääs menetlusnumbri ja märksõna abil võib tunduda tõhus, kuid see avab ukse kuritarvitusteks, mis ohustavad põhiõigusi. Andmekaitse Inspektsioonil ja Riigikogul on nüüd kohustus olukord lahendada — mitte lihtsalt seda taas kord ära märkida.