Juhtkiri: äärmuslikud ilmaolud ähvardavad ka Eestit, on aeg taristu üle vaadata

Kliimateadlased hoiatavad, et eelseisev super-El Niño toob maailma üha äärmuslikumaid ilmaolusid. Varasemate üleujutuste ja põudade rekordid saavad tõenäoliselt ületatud. Ka Eestis tasub mõelda, kas olemasolev taristu on valmis halvimaks.

Maailmas on praegu kaks suurt sündmust, mis toimuvad samaaegselt: jalgpalli maailmameistrivõistlused ja kujunev super-El Niño. Kui esimene pakub meelelahutust, siis teine kujutab endast tõsist väljakutset kogu planeedi kliimale ja inimeste igapäevaelule.

El Niño ja kliimamuutuste sümbioos

Sünoptikud hoiatavad, et seekordne El Niño võib osutuda erakordselt tugevaks ning selle mõju süveneb veelgi kliimamuutuste taustal. See tähendab, et varasemad rekordid, olgu need siis üleujutused, põuad või tormid, saavad tõenäoliselt ületatud. Ilmastikunähtus, mis tekib Vaikse ookeani soojenemisest, mõjutab sademete hulka ja temperatuuri üle kogu maailma, sealhulgas Euroopas.

Eesti pole siit erandiks. Viimastel aastatel oleme kogenud nii erakordseid suvesajusid kui ka kuivi perioode, mis on kahjustanud nii põllumajandust kui ka linnainfrastruktuuri. Äravoolutorud, mis projekteeriti mõnikümmend aastat tagasi, ei pruugi enam tänapäeva tormisajuga toime tulla.

Kas Eesti taristu on valmis?

Siit kerkib loogiline küsimus: kas Eesti linnade ja maade infrastruktuur on kohandatud uute ilmastikuoludega? Katused, kanalisatsioonisüsteemid ja teedevõrk on ehitatud vanade normide järgi, mis ei pruugi arvestada tuleviku äärmusilmastikuga. Nõuded äravoolutorudele ja katustele tuleks kriitiliselt üle vaadata, enne kui järgmine suur vihmasadu osutub liiga suureks seniste lahenduste jaoks.

Kliimaga kohanemine ei tähenda vaid kaugete katastroofide jälgimist uudistest, see tähendab konkreetseid investeeringuid kodus, kohalikes omavalitsustes ja riiklikul tasandil. Parem on kohanduda enne, kui kahju on juba tekkinud.