Juhtide konfliktikartus: alateadlik allaheitlikkus pärsib meeskonna toimimist

Konfliktide vältimine töökohal võib olla psühholoogiline traumareaktsioon, mida nimetatakse allaheitlikkuseks. Kliiniline psühholoog Ingrid Clayton selgitab, et selline käitumismuster viib juhid kurnatuseni ja jätab meeskonna ebaselgete ootuste keskele.

Kliiniline psühholoog Ingrid Clayton rõhutab, et juhtide näiline abivalmidus ja pidev konfliktide vältimine ei ole alati teadlik juhtimisstiil. Sageli peitub selle taga psühholoogiline traumareaktsioon, mida inglise keeles tuntakse nimega fawning ehk allaheitlikkus. Sellise käitumismustriga juhid püüavad turvatunnet saavutada teistele meele järele olemise ja omaenda vajaduste allasurumisega.

Mida tähendab allaheitlikkus juhtimises

Allaheitlikkus on traumareaktsioon, mis sunnib inimest vältima konflikte ja seadma teiste soovid enda omadest ettepoole. Juhtimistasandil võib see avalduda väga eksitavalt: juht tundub äärmiselt vastutulelik, tähelepanelik ja huvitatud kõigi rahulolust. Kõrvaltvaatajale võib selline käitumine paista eeskujuliku hoolivusena, kuid tegelikkuses juhivad seda sageli alateadlik ärevus ja hirm, et väärtus juhina sõltub teiste pidevast õnnest.

Lühiajaliselt võib selline strateegia tunduda tulemuslik, kuid pikas perspektiivis viib see paratamatult kurnatuse ja läbipõlemiseni. Kui juht ei suuda öelda "ei" ega seada selgeid piire, hakkab kannatama kogu meeskond.

Mõju meeskonna usaldusele

Kui juht väldib ebamugavaid vestlusi ja jätab rasked otsused langetamata, muutuvad ootused meeskonnas hägusaks. See tekitab olukorra, kus vastutus hajub ja töötajate turvatunne väheneb. Iroonilisel kombel luuakse keskkond, kus usalduse kasvatamine on raskendatud, sest töötajad ei saa tugineda selgetele kokkulepetele ega konstruktiivsele tagasisidele.

Clayton märgib, et tegelik hoolivus juhi poolt tähendab ka oskust olla piire seadev ning vajadusel ebapopulaarseid otsuseid langetada. See eeldab võimet taluda ebamugavust, mis tekib teistele pettumuse valmistamisest. Oluline samm mustrist vabanemisel on teadvustada automaatseid käitumisreaktsioone ning analüüsida, millised hirmud tegelikult otsustamist juhivad.