Juhised Eesti reisijatele: mida teha dokumentide varguse korral välismaal

Reisil dokumentide ja rahakoti kaotamine võib kujuneda keeruliseks katsumuseks, kuid selge tegutsemisplaan aitab Eestisse naasta. Eksperdid soovitavad enne teele asumist läbi mõelda vara ja dokumentide hoidmine, et vältida kõigi esemete samaaegset kadumist.

Eesti elanike puhkusehooajal kasvab välismaal reisides risk jääda ilma rahakotist või isikut tõendavatest dokumentidest. Kui pass või ID-kaart satub varguse ohvriks, on suurim mure sageli mitte vahetu rahaline kahju, vaid küsimus, kuidas reisi jätkata või kodumaale naasta.

Salva Kindlustuse tootejuhi ja pagasikahjude käsitleja Ille Saksi sõnul on esmane samm alati pöörduda kohaliku politsei poole. «Kõige keerulisem ei ole tavaliselt rahaline kahju, vaid olukord, kus reisija jääb välisriigis ilma isikut tõendava dokumendita,» märkis Saks. Politseist saadud tõend varguse kohta on vajalik dokumentide asendamiseks. Pärast seda tuleb ühendust võtta Eesti välisesindusega. Seal väljastatakse vajaduse korral tagasipöördumistunnistus ehk ETD, mis on ajutine dokument ja kehtib üldjuhul vaid Eestisse reisimiseks.

Tagasipöördumistunnistuse taotlemisega võivad kaasneda märkimisväärsed lisakulud, kui konsulaaresindus asub reisijast geograafiliselt kaugel. Reisikindlustuse olemasolu koos pagasikindlustusega võib aidata neid kulusid katta. Salva hüvitab näiteks tagasipöördumistunnistuse saamisega seotud kulud kuni 120 euro ulatuses. Samuti võib kodukindlustuse koguriskikaitse hüvitada uute dokumentide väljastamise riigilõivud, seda ilma omavastutuseta.

Reisijatel soovitatakse vältida kõigi oluliste dokumentide, pangakaartide ja sularaha hoidmist ühes kohas. Enne reisi tasub teha dokumentidest koopiad või fotod ning salvestada telefoni välisesinduste kontaktandmed.