Juhiluba üle tuhande euro: kas see on noortele hädavajadus või liiga kallis?

Eestis väljastatakse aastas ligi 14 000 B-kategooria juhiluba, millest suurem osa läheb 18-25-aastastele. Ometi leiab järjest rohkem noori, et juhiloa tegemine on liiga kallis või lihtsalt mittevajalik, eriti linnas elavate noorte jaoks, kus ühistransport toime tuleb.

Eestis sai 2025. aastal B-kategooria juhiloa 13 978 inimest, neist üle 10 000 olid 18-25-aastased. Transpordiameti kommunikatsioonieksperdi Karl-Joosep Küngase sõnul on huvi juhilubade vastu viimase kümne aasta jooksul pigem kasvanud. Kuid statistika taga on ka teistsugused lood.

Linnas saab ilma hakkama

22-aastane tallinlane Kaspar alustas autokoolis juba neli aastat tagasi. Tänaseks on tal teha jäänud vaid kooli- ja riigieksam, ometi pole ta neid veel sooritanud. «Mul on selle aja jooksul tulnud piisavalt palju asju vahele, et jälle mõni sõidutund või eksam edasi lükata,» ütleb ta. Linnas liigub ta ühistranspordiga, sõpruskonnas pole juhiluba sugugi iseenesestmõistetav. Tänavu suvel loodab ta load lõpuks ära teha, kuid autot pole plaanis kohe osta.

Tema jaoks on küsimus rahas ja prioriteetides. «Nii või naa kütusehinnad muudkui tõusevad ja elu üldiselt läheb kallimaks. Naljakal kombel on autokool ka aina kallimaks muutumas.»

Kolm aastat, üle tuhande euro

18-aastane Lisanna Rannamõisast sai juhiload kätte tänavu suvel, kolme aasta pikkuse protsessi lõpus. Algselt mõtles ta teha piiratud juhtimisõigusega load ehk nn piimakad, kuid jõudis järeldusele, et see ei anna piisavalt iseseisvust. «Erinevus on põhimõtteliselt ainult märk auto peal,» ütleb ta.

Harku vallas elades tähendas autota elu pikki ümberistumisi ja seda, et vanemad pidid tihti järele tulema. «Eriti keeruline on nädalavahetustel või hilisõhtul. Taksode peale läks samuti päris palju raha.» Lubade tegemine läks kokku üle tuhande euro, millest suure osa kattis isa. «Need summad on päris hullumeelsed. Ma ei kujutaks ette, kuidas peaksin gümnaasiumiõpilasena selle kõik ise kinni maksma.»

Auto ostmisega ta ei kiirusta, peres on sõidukeid piisavalt. «Siiani sain autota kuidagi hakkama, aga kui sul on töö, kool, trennid ja muud kohustused ning sa ei ela kesklinnas, siis autota tegutsemine on puhas enese piinamine.»

800-1000 eurot ja kahetsust pole

19-aastane Ott Tallinnast tegi load üle kahe aasta tagasi ja kulutas umbes 800-1000 eurot. Kahetsust pole. «Saan teha kaugmaasõite odavamalt ja kiiremini,» põhjendab ta. Pärast loa saamist kasutab ta endiselt ühistransporti, auto olemasolu ei tähenda tema jaoks bussi või trammi hülgamist.

«Autokeskne ühiskond ei ole minu väärtus»

20-aastane Grete Tallinnast, kes õpib praegu välismaal ülikoolis, pole juhilubade tegemist isegi alustanud. Gümnaasiumi ajal pani ta autokooli raha kõrvale hoopis õpingute jaoks. «Juba siis tundus kogu see protsess väga kallis,» räägib ta.

Tema jaoks on taga ka põhimõte. «Olen väiksest saati olnud selline keskkonnaaktivist, kes ei toeta autokeskset ühiskonda,» selgitab Grete. Välismaal õppides on ta näinud, et autovaba elu on täiesti võimalik, Freiburgis Saksamaal kohtus ta peredega, kellel polnud autot üldse. Eesti kergliiklusteid ja bussivõrku peab ta võrreldes näiteks Rhode Islandiga lausa luksuseks.

«Olen sõpradelt kuulnud päris ulmelisi summasid, eriti siis, kui eksameid tuleb mitu korda teha. Kokku võib vabalt tuhande euro kanti minna. Kui sa ei käi tööl, siis kust sa selle raha võtad?» Nii kaua, kui töökoht juhilube ei nõua, ei plaani ta neid tegema hakata.

Statistika räägib ise

Karl-Joosep Küngas Transpordiametist märgib, et kõige aktiivsemalt tehakse juhilube vahetult pärast täisealiseks saamist, enim taotlejaid on 18-20-aastaste seas. Aasta alguse seisuga on liiklusregistris veidi üle 32 000 sõiduki, mille omanik või vastutav kasutaja on 18-26-aastane. Noorte kasutuses olevate autode keskmine vanus on 18-19 aastat ning populaarseimad margid selles vanuserühmas on BMW, Volkswagen, Audi, Volvo ja Mercedes-Benz.