JP Morgan: USA ja Iraani konflikt muudab naftahindade prognoosimise võimatuks

Investeerimispank JP Morgan on teatanud, et ei suuda enam kujundada usaldusväärset prognoosi naftahindadele, kuna USA ja Iraani vaheline sõjaline konflikt on ületanud varasemad majanduslikud punased jooned. Analüütikute sõnul puudub neil praegu selge ülevaade olukorra lahendusest, mis mõjutab otseselt globaalseid finantsturge.

Suurimad investeerimispangad seisavad silmitsi harukordse ebakindlusega, püüdes hinnata USA ja Iraani vahelise relvakonflikti majanduslikke tagajärgi. Finantsgigant JP Morgan tunnistas investoritele saadetud analüüsis, et nende ekspertide mudelid ei suuda enam ennustada naftaturu edasist käekäiku, kuna sõjategevuse lõpplahendus on muutunud ettearvamatuks.

Majanduslikud piirid on ületatud

Analüütikute meeskond märkis, et veel juunis eeldas pank, et USA administratsioon suudab sõlmida kokkuleppe Hormuzi väina avamiseks, vältides teatud majanduslikke äärmusi. Nende niinimetatud «punaste joonte» hulka kuulusid nafta hinna tõus üle 100 dollari barreli kohta, inflatsiooni kasv 4 protsendini, kütusehindade kerkimine üle 5 dollari galloni kohta ning 10-aastaste riigivõlakirjade intressimäära jõudmine 5 protsendini.

Nüüdseks on olukord drastiliselt muutunud. Kuigi inflatsioon ja kütusehinnad on püsinud seatud piiridest madalamal, on nafta hind viimastel nädalatel taas kerkinud üle 100 dollari taseme. Samuti on USA valitsuse laenukulud, mida väljendab riigivõlakirjade tootlus, tõusnud üle 5-protsendise piiri. Panga sõnul on konflikti algusest möödunud kuus kuud, kuid selge strateegia olukorrast väljumiseks puudub.

Mõju intressimääradele ja tulevikule

USA president Donald Trump on hiljuti kommenteerinud, et tema hinnangul ei lõppe Iraani-vastane sõjategevus enne novembris toimuvaid vahevalimisi. President väljendas optimismi, et naftahinnad hakkavad langema vahetult pärast valimisperioodi.

Selle taustal on USA keskpank, Föderaalreserv, tõstnud esmakordselt enam kui kolme aasta jooksul intressimäärasid, püüdes ohjeldada hinnatõusu. Föderaalreservi juht Kevin Warsh põhjendas otsust majandusolukorraga. Donald Trump on aga avalikult kritiseerinud keskpanga otsust intressimäärasid kergitada.

Tarneriskid ja globaalne ebakindlus

Analüütikud rõhutavad, et lisaks otsesele USA ja Iraani vastasseisule lisavad pinget ka muud tegurid. Iraani toetatud Jeemeni huthid on hõivanud alasid strateegiliselt tähtsa Bab al-Mandabi väina suudmes, mis ohustab täiendavalt rahvusvahelisi laevateid. Samuti ei ole näha Venemaa ja Ukraina vahelise konflikti deeskaleerumist, mis hoiab globaalset tooraineturgu jätkuvalt surve all. JP Morgani ekspertide sõnul on varasem eeldus, et naftatarne häired on vaid ajutised, muutunud praeguses geopoliitilises olukorras raskesti põhjendatavaks.