Jooksmine kuumaga Eestis: spordifüsioloog annab nõu, kuidas keha kaitsta

Tallinna Ülikooli treeningufüsioloogia lektor Karmen Reinpõld rõhutab, et kuuma ilmaga jooksmine on võimalik, kui keha on selleks järk-järgult kohanenud. Oluline on jälgida vedelikutarbimist, valida sobiv kellaaeg ja kuulata oma organismi signaale ülekuumenemise vältimiseks.

Suvise kuumusega jooksmine nõuab kehalt nõuetekohast ettevalmistust. Tallinna Ülikooli treeningufüsioloogia lektor Karmen Reinpõld selgitab, et kui organism pole kõrgete temperatuuridega harjunud, võib füüsiline pingutus kiiresti muutuda ohtlikuks. Lihaste töö toodab märkimisväärselt soojust ning ilma eelneva kohanemiseta võib keha sisetemperatuur tõusta tasemeni, mis põhjustab enesetunde halvenemist.

Kohanemine võtab aega

Kuumataluvus on individuaalne omadus, mida saab treeninguga arendada. Sportlased simuleerivad kuumust sageli, kandes jahedama ilmaga paksemaid riideid või treenides ventileerimata ruumides. Selline lähenemine sunnib keha kiiremini higistama, mis on organismi loomulik viis end jahutada. Järjepidev harjutamine kahe nädala vältel aitab kehal kuumusega toime tulla, kuid treeninguid tuleb annustada mõistlikult.

Varustus ja ohumärgid

Levinud viga on vedeliku kaasavõtmata jätmine ka lühematel jooksutiirudel, mis soodustab dehüdratsiooni teket. Reinpõld soovitab kuumal ajal eelistada hommikusi tunde, mil päike pole veel õhku ülemäära soojendanud. Vastupidiselt levinud arvamusele, et särgi äravõtmine jahutab, soovitab lektor kanda heledat ja märga särki, see jahutab nahka tõhusamalt kui otsene päikesekiirgus.

Ülekuumenemise esimesteks ohumärkideks on jõuetus, peapööritus, iiveldus ja peavalu. Sel hetkel pole mõistlik tempot hoida. «Kui aju hakkab rääkima, et see piltlikult öeldes kaugemale minna ei luba, tasub kindlasti hoog maha võtta, kõndida ja vaadata, mis edasi saab,» soovitab Reinpõld. Sellises olukorras on ohutuim käik katkestada jooksmine, juua vett ja liikuda varju.