Jõhvis püstitasid Kronbergs ja Šalkauskas Eesti rekordid, Alekna lõi 70.60

Jõhvis toimunud Heino Lipu memoriaali rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel kirjutasid Uku Renek Kronbergs ja Deniss Šalkauskas vastavalt 800 ja 2000 meetri jooksus oma nimed Eesti rekordiraamatusse. Kõige muljetavaldavama tulemuse tegi aga leedulane Mykolas Alekna, kes ainsana ületas kettaheites 70 meetri joone.

Jõhvis peetud rahvusvahelisel kergejõustikuvõistlusel ja Heino Lipu memoriaali raames pakkusid Eesti sportlased kodupublikule kolme päeva jooksul hulga eredaid elamusi ning kaks meest uuendasid Eesti rekordeid.

Kronbergs murdis 26-aastase rekordi

800 meetri jooksus kerkis uus Eesti rekord 1.45,72, kui Uku Renek Kronbergs edestas senist 1999. aastast Urmet Uusorule kuulunud marki 1.45,87. Võistluse võitsid brasiillased Eduardo Ribeiro (1.45,14) ja Leonardo Santos (1.45,61), kuid rekordi sünni rõõm jäi eestlasele.

«Pärast Tšehhi võistlust olin kindel, et rekord tuleb. Boonuseks tahtsin ka esikohta, aga pole hullu,» ütles Kronbergs. Ta lisas, et märtsis sise-MM-il joostud Eesti lühirajarekord 1.46,71 andis talle kõvasti enesekindlust juurde.

Kronbergsi treener Ille Kukk selgitas, et eduni viis mitu muutust ettevalmistuses: sise- ja välihooaja vaheline paus minimeeriti, mahtu tõsteti ning kiirus on kasvanud. «Kui täna oli esimese ringi aeg 50,5 sekundit, siis ta ei ehmatanud enam ära,» kirjeldas Kukk sportlase arengut.

Euroopa meistrivõistluste normi 1.44,80 on täitnud juba 25 sportlast, kuid edetabelisüsteemi kaudu saab Birminghami vaid seitse jooksjat. «Arvan, et kui teen veel paar normaalset jooksu, peaks ränkinguga peale saama,» ütles Kronbergs.

Šalkauskas 2000 meetris rekordikas

Deniss Šalkauskas püstitas 2000 meetri jooksus Eesti rekordi ajaga 5.04,59. «Hindan tulemust väga kõrgelt. Kahjuks ei saa seda distantsi väga tihti joosta. Muidugi oli täna üksi raske tempot hoida, kuid sain hakkama,» ütles Šalkauskas, kes suundub nüüd koos EMi maratoniks valmistuva Tiidrek Nurmega USAsse kõrgmäestikulaagrisse.

Alekna viskas 70.60

Maailma mõistes tegi suurima tulemuse leedulasest maailmarekordiomanik Mykolas Alekna, kes võitis kettaheite tulemusega 70.60, ainsana ületati 70 meetri piir. Teiseks tuli sloveen Kristjan Ceh (69.35) ja kolmandaks jamaikalane Roje Stona (65.42). Eesti perspektiivne kettaheitja Sten Erik Iir sai isikliku tippmargiga 58.98 kuuenda koha.

Teisi märkimisväärseid tulemusi

Meeste 100 meetri jooksus püstitas Henri Sai isikliku rekordi 10,32, hoides finaalis teist kohta. Tund hiljem triumfeeris ta 200 meetris tippmargiga 20,69. «Täna polnud kõige parem tunne, sest võistlusi on olnud palju. EMile pääsemiseks oli tähtis parandada kohta edetabelis,» selgitas sprinter.

Naiste kaugushüppes võitis Terje Meister isikliku rekordiga 6.26 ning tuli 100 meetris tippmargiga 11,89 seitsmendaks. 31-aastane kergejõustiklane naasis spordi juurde alles 28-aastaselt pärast 11-aastast pausi. «Mu unistus on hüpata 6.50 kaugust. Pärast seda saaksin rahulikumalt magada,» lausus Meister.

Naiste 100 meetri jooksus näitas Ann Marii Kivikas Eesti hooaja tipptaset ajaga 11,40, Eesti rekordist jäi vaid viis sajandikku puudu. Vasaraheitja Adam Paul Kelly tuli kolmandaks tulemusega 74.85 ning on optimistlik EMi finaali suhtes: «Ma ei mäletagi, et oleksin varem ühel võistlusel kolm korda üle 74 meetri heitnud.»