Jõhvi ajaloo jäädvustaja Lembit Kiisma elutöö ja pärand

Lembit Kiisma oli Jõhvi pühendunud kodu-uurija, kes talletas ligi poole sajandi vältel linna elu-olu ja ajaloolisi muutusi. Tema põhjalikud märkmed ja mitmed teosed on kujunenud väärtuslikuks allikaks Jõhvi mineviku uurimisel.

Lembit Kiisma roll Jõhvi ajaloo talletajana on aastakümneid hiljemgi märkimisväärne. Narva maanteel raudtee lähedal elanud mees veetis suurema osa oma tööelust, aastatel 1948-1996, Jõhvi ja Toila raudteejaamas, kuid tema tõeline kutsumus peitus linna muutuste fikseerimises.

Ajaloolane Arthur Ruusmaa on Kiismat nimetanud Jõhvi vaimuks. Juba 12-aastaselt päevikut pidama hakanud mees märkis üles pea kõik kohalikus elus toimunud sündmused. Tänu sellele süsteemsele lähenemisele on säilinud detailne kroonika, mis kirjeldab linna arengut läbi erinevate riigikordade.

Kiisma pärand hõlmab mitmeid raamatuid, nende seas «Poisikesena suure sõjatee ääres», «Vana Jõhvi» ja «Elasin Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis». Lisaks kirjutamisele korraldas ta arvukalt fotonäitusi, mis aitasid Jõhvi ajalugu elavdada.

Tema südameasjaks oli linna ruumiline mälu. Ta nägi vaimusilmas ette, et praeguse Jõhvi kaubanduskeskuse ees asuv hobusekujuline kiviskulptuur tähistaks vana hobupostimaja taastatud asukohta. Samuti oli ta veendunud, et kiriku kõrval asuv Vabadussõja samba ümbrus peaks kandma ajaloolist Vabadusplatsi nime.

Jõhvi aukodaniku tiitli pälvis Kiisma postuumselt 2008. aastal. Kuna kolme aasta pärast täitub mehe sünnist sada aastat, on ringkonnis arutatud mõtet koondada tema kogutud materjalid terviklikku koguteosesse, mis oleks vääriline austusavaldus linna ajaloo suurele talletajale.