Jõgevamaa toiduaasta: tigudest ja kalast kuni ajaloolise Põltsamaa pärandini

Jõgevamaa on sel aastal kandmas toidupiirkonna tiitlit, tuues esile piirkonna mitmekesise toidupärandi, mis ulatub Vooremaa põldudest Peipsi järve kalapüügitraditsioonideni. Kohalik toidukultuur ühendab nii ajaloolised konservitööstuse saavutused kui ka tänapäevased eripalgelised delikatessid.

Jõgeva maakond tähistab tänavust aastat toidupiirkonnana, tutvustades laiemale avalikkusele oma toidupärandi kirjusust. Piirkond jaguneb toiduvalmistamise kultuurilt kaheks vastandlikuks, ent täiendavaks osaks: Vooremaa põllumajanduslikuks maastikuks, mida kutsutakse kohalikuks Toscanaks, ning Peipsi järve äärseks piirkonnaks, kus peamiseks elatusallikaks on olnud kalapüük ja köögiviljakasvatus.

Ülle Jukk, kes juhib Jõgevamaa toidupiirkonna programmi, kirjeldab piirkonna maitseid kujundlikult: «Jõgevamaa toidupärand on kirju nagu lapitekk.» See mitmekesisus peegeldub ka kohalikus toidutootmises, kus ajaloolised traditsioonid põimuvad uute suundadega.

Üheks olulisemaks ajalooliseks tähiseks on 1920. aastal asutatud Põltsamaa konservitehas. See on Eesti vanim pidevalt töötanud toidutööstus, mille sinepid ja supid on olnud paljude Eesti kodude toidulaual aastakümneid. Tehas on olnud piirkonna kulinaarse identiteedi üks kandvaid jõude, säilitades järjepidevuse läbi erinevate riigikorra muutuste.

Tänane toidupakkumine maakonnas on aga laiem kui vaid traditsioonilised hoidised. Lisaks tuntud Jõgeva kollasele kartulisordile on kohalikud väiketootjad oma sortimenti laiendanud eksootilisemate valikuteni. Külastajatele pakutakse nii Burgundia moodi üleküpsetatud tigusid kui ka erinevaid kalatooteid, sealhulgas tuura, mis rõhutavad piirkonna võimekust pakkuda elamusi ka nõudlikumale maitsele.