Jõest leitud hiidviirus lahustab rakutuuma ja võtab raku üle juhtimise

Teadlased on avastanud hiiglasuri viiruse, mis kasutab seni tundmatut paljunemisstrateegiaat, see lahustab nakatunud raku tuuma ja asub ise rakku juhtima. Avastus paneb teadlased küsima, kui palju me viiruste evolutsioonist tegelikult teame. Mõned teadlased usuvad, et sellised leiud võivad aidata mõista keerukate rakkude teket.

Jõest leitud hiiglaslik viirus on raputanud teadusmaailma, kasutades paljunemiseks strateegiat, mida pole varem nähtud: organism lahustab nakatunud raku tuuma ja asub ise selle asemele, võttes raku üle täieliku kontrolli. Avastus on pannud virusoloogid taas küsima, kui palju me tegelikult viiruste maailmast teame.

Enneolematu käitumine

Enamusest viiruste sugulastest erineb see organism oluliselt, tema lähisugulased ei käitu kaugeltki nii. Uue viiruse puhul ei piirdu nakatumine tavapärase rakumasina ülevõtmisega, vaid orgaanilise tuuma täielik hävitamine ja asendamine on protsessi põhiosa. See teeb avastuse erandlikuks kogu seni teadaoleva viroloogia ajaloos.

Vihjeid evolutsioonilisele ajaloole

Viiruse geneetiline ülesehitus sisaldab uurijate sõnul vihjeid viiruste pikale evolutsioonilisele ajaloole. Mõne teadlase hinnangul võivad sellised avastused aidata mõista isegi seda, kuidas kujunesid keerukad rakud, protsess, mis on bioloogias siiani mitmes mõttes salapärane.

Kahe maailma piiril

Teadlased kirjeldavad uut organismi kui olendit, mis seisab kahe evolutsioonilise maailma piiril. Viirus ühendab endas omadusi, mida pole ühes organismis varem koos nähtud, ning selle uurimine võib avada uusi uksi nii virusoloogias kui ka rakubioloogias. Avastus rõhutab, et loodus on võimeline üllatama isegi valdkondades, kus teadlased pidasid end juba päris hästi kursis olevaks.