Jim Ashilevi "Inimese kostüüm" kirjeldab sõbra surma ja leina katkendlikult

Jim Ashilevi "Inimese kostüüm" kirjeldab sõbra surma ja leina katkendlikult

Jim Ashilevi uus autobiograafiline teos "Inimese kostüüm" käsitleb sõbra Margus Karu enesetappu ja selle järel tekkinud leina. Arvustaja peab raamatut tugevaks, ehkki mõned peatükid ja lause jäävad nõrgemaks.

Kultuur

Jim Ashilevi uus raamat "Inimese kostüüm" ilmus Loomingu Raamatukogu sarjas 2026. aasta numbris 24-26. Teos on 136 leheküljel ning toimetanud Maia Tammjärv.

Arvustaja kirjutab, et raamatut oodati. Ashilevi eelmine autobiograafiline teos "Armastuskirju teatrile" ilmus kümme aastat tagasi, mullu avaldas autor luulekogu "Suutud". Ashilevi häält, soojust ja eneseironiat on lugejad igatsenud.

Raamatu lähtepunkt on kaanetekstis nimetatud: kirjaniku lähedase sõbra Margus Karu allajäämine pikaajalisele depressioonile. Ashilevi kirjutas Karust 2017. aasta juunis järelhüüdes, et Karu "ei olnud kirjanik, ta oli põlvkonna hääl". Arvustaja sõnul ei ole teos ainult ühe sõpruse lugu. Selle taga paistab Eesti Y-põlvkonna pilt, mille tekstis on ajamärke, meeme, laulusõnade ja filmide viiteid.

Teos on kirjutatud aastatel 2019-2025, enamik materjalist pärineb aastatest 2019-2021. Aeg liigub ebakorrapäraselt ja mälupildid hüppavad vabalt. Arvustaja hindab seda fragmentaarsust lugejasõbralikuks. Kordused, mis tulevad tuttavana ette ka autori varasematest tekstidest, tõlgendab ta trauma loomuse märgina.

Raamatu üheks sidusaineks on isikupärane huumor, mis on kohati terav, kohati lepitav. Arvustaja tõstab esile peatüki "Isa" ja sügavalt puudutavaid katkendeid lahkumisest. Nõrgemaks peab ta peatüki "Fade to Black", mis kirjeldab koroonavaktsiinini jõudmist ja mõjub tema hinnangul tüütavalt.

Stiili kohta märgib arvustaja, et lause on tummine ja täis lisandeid, mistõttu osad kirjeldused koormavad pigem kui sütitavad kujutlusvõimet. Pealkiri pärineb kirjastaja Eia Uuselt, kes tsiteeris teost Margus Karust kirjutatud lõigust, kus Karu kirjeldatakse kui meisterlikku näitlejat, kes mängib oma elu viimast etendust.

Arvustaja lõpetab mõttega, et Ashilevi raamatus on oluline just see, kuidas tekst muutub lõikude lühenemise ja tärnide tihenemisega katkendlikuks. "Kui valul on keel, siis ehk pole see sõnades, vaid katkestustes sõnade vahel."

Ava rakenduses →