Järvamaalt pärit Lilli Luuk: ma ei kirjuta sahtlisse

Järvamaalt pärit kirjanik Lilli Luuk avaldas novellikogu „Lühike sõjaajalugu” ning töötab uue romaani ja mängufilmi kallal. Luugi loomingut kannustavad perekonnamälestused, Eesti lähiajalugu ja soov anda sõnastus kogemustele, millest on kaua vaikitud.

Lilli Luuk avaldas juunis Loomingu Raamatukogus lühiproosakogu „Lühike sõjaajalugu”. Järvamaalt pärit kirjaniku sõnul on tema jaoks tekst valmis alles siis, kui see on lugejatega jagatud: «Ma ei kirjuta sahtlisse, kui lugu on lõpetatud, siis pean selle kohe teele saatma.»

Luugi loomingus põimuvad perekonna- ja külalood Eesti lähiajaloo valusamate teemadega. Ta on võitnud kahel korral Friedebert Tuglase novelliauhinna ning pälvinud tunnustust teoste „Kolhoosi miss”, „Minu venna keha” ja „Ööema” eest. „Ööema” tõlkeõigused on müüdud prantsuse, saksa ja ungari keelde.

Minevik tuli lähedale

Huvi ajaloo vastu süvenes Luugil Eesti üleminekuajal, kui tuttavate inimeste elulood hakkasid tema sõnul järsku avanema. Ka vanaema albumites nähtud fotod omandasid hiljem teise tähenduse: lapsepõlves võisid tähelepanu püüda koer või hobune, täiskasvanuna aga küsimus, kes pildil olevad inimesed olid ja mis nendega juhtus.

Luuk õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, spetsialiseerus kunstiajaloole ning töötas pärast õpinguid õpetajana. Õpetamine sundis teda keerulist materjali selgelt ja täpselt edasi andma, kuid praegu ta selle tööga ei tegele. Kirjutamise kõrvalt jälgib ta endiselt kunstimaailma ja käib näitustel ning biennaalidel.

Kirjutamine nõuab julgust

Luuk kirjutas oma esimese tervikliku loo „Auk” 2016. aastal; ajakirjas Looming ilmus see aasta hiljem. Kirjutamisega alustades sai talle kiiresti selgeks, et see pole pelgalt kõrvaltegevus. Pärast „Kolhoosi missi” Tuglase novelliauhinna võitmist lahkus ta palgatöölt, et keskenduda kirjandusele.

Ajaloolise proosa ettevalmistus on tema jaoks aeglane: ta loeb dokumente, ajalehti, kirju ja mälestusi ning kontrollib detaile. Lõpptulemusesse jõuab sellest vaid osa. Luuk rõhutab, et ilukirjandus ei ole ajaloodokument, kuid kirjutamine võib muuta nähtavaks kogemused, mida inimesed endas aastakümneid kannavad.

Praegu valmistab Luuk ette täispikka mängufilmi „Öised rännakud”, mille stsenaarium põhineb Peeter Sauteri novelli „Palverännak” motiividel. Võtted algavad suvel. Pooleliolev romaan viib kirjaniku aga tagasi tänapäeva, kuigi ta ei välista, et ka selles loos võib minevik end uuesti ilmutada.