Järvamaa Norra mõis kaotas kultuurimälestise staatuse

Järvamaal asuv Norra mõisa peahoone kaotas kultuuriministri käskkirjaga ehitusmälestise staatuse, kuna omavolilised ehitustööd 2000. aastate alguses hävitasid hoone väärtuslikud detailid, sealhulgas haruldased seinamaalingud. Muinsuskaitseamet leidis hindamise käigus, et riikliku kaitse jätkamine ei ole enam põhjendatud. Mõisapark jääb riikliku kaitse alla.

Kultuuriminister Heidy Purga allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega võeti Järvamaal asuvalt Norra mõisa peahoonelt kultuurimälestise staatus. Peapõhjuseks on asjaolu, et omavoliliste ehitustööde tõttu on hoone kaotanud oma ajaloolise ja arhitektuurilise väärtuse peaaegu täielikult.

Haruldased maalingud hävitatud

1792. aastal ehitatud kahekorruseline klassitsistlik peahoone oli kunagi erandlik objekt, selle teise korruse ruumid olid kaetud ligikaudu 600 ruutmeetrit hõlmanud seinamaalingutega. Eriti silmapaistvad olid saalis asunud illusionistlikud loodusteemalised maalingud, mis olid Eestis ainulaadsed. Lisaks hävisid omavoliliste tööde käigus antiikfiguuridega ornamendid, kaminatega ainulaadsed ahjud, originaalsed trepid, uksed, aknad ning ehituskonstruktsioonid.

«Kuigi Norra mõisa peahoone vastab mõnele riikliku kaitse kriteeriumile, on selle kultuuriväärtus ajas siiski sedavõrd kahanenud, et enamikele ja seejuures kaalukamatele kriteeriumitele see ei vasta või vastab vaid osaliselt,» tõdes minister Purga käskkirjas.

Lagunemine algas juba 1984. aastal

Mõisa peahoone võeti arhitektuurimälestisena kaitse alla juba 1964. aastal koos pargi ja kõrvalhoonetega. Kuid probleemid algasid varakult: 1984. aastaks oli hoone seisukord muutunud kriitiliseks. Tolleaegne kultuurimälestiste riiklik projekteerimise instituut tegi valdajale ettekirjutuse, uksed ja aknad olid avatud ilmastikule ja vandaalidele, katus lasi läbi ning nii lagi kui vahelagi olid osaliselt sisse varisenud.

2000. aastate alguses tehti hoones ulatuslikke omavolilisi ehitustöid, mis hävitasid lõplikult nii väärtuslikud interjööri elemendid kui ka haruldased seinamaalingud. Täna on mõisas säilinud üksnes hoone esialgne maht ja akende paigutus.

Hindamine ja otsus

2023. aastal esitas Järva vallavalitsus koos Norra mõisa uue omaniku esindajaga muinsuskaitseametile ühise taotluse mälestise staatuse lõpetamiseks. Muinsuskaitseamet viis läbi põhjaliku hindamise ning ekspertkomisjon otsustas 2026. aasta märtsis, et riiklik kaitse ei ole enam põhjendatud. Muinsuskaitseameti mõisapärandi töörühm tõi välja, et sarnase tüübiga objektide puhul kaitstakse eelistatult paremini säilinud ja kumuleeruva väärtusega hooneid, Norra mõisa peahoone ei vasta sellele kriteeriumile enam.

Otsust toetavad nii Järva vald kui ka praegune omanik. Vald rõhutab, et mõisat ja parki väärtustatakse edasi kohaliku tähtsusega maastikuobjektina ning kohustus see säilitada jääb jõusse. Mõisapargi riikliku kaitse tagamiseks kehtestatud mälestise ala ja kaitsevöönd säilivad senises ulatuses.

Alates 2023. aastast kuulub Norra mõis Contriber grupile, kus tegutseb enesearengule suunatud koolituskeskus.