Järva-Jaani kaubanduskeskuse ehitusel avastati mitmekihiline muinaskalmistik

Järva-Jaanis kalmistuga piirnevas ehituspiirkonnas viidi läbi päästekaevamised, mille käigus tuli päevavalgele muinasaegne mitmekihiline kalmistik koos laibaluude jäänustega. Lisaks leiti varase rauaaja asula, mille olemasolust polnud seni midagi teada. Ehitustöödel hävisid vähemalt viiekümne inimese skeleti jäänused.

Järva-Jaanis, kalmistuga piirnevas kaubanduskeskuse ehitusplatsil oli juba kuu aega kestnud arheoloogilised päästekaevamised. Need paljastasid ootamatu leiu: kalmistumüürist väljapoole jäänud alal asub mitmekihiline muinaskalmistik koos tulematuse jälgedega.

Tuli ja luud: ootamatu leid

Osteoarheoloog Martin Malve selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et kuna ehitustööd toimusid talvel, jäid inimluud alguses märkamata. Kui kaevamised jõudsid sügavamale, selgus, et kogu ala on mitmekihiline ja täis eri ajastute matuseid.

«Näib, et välja avati tulematuse jäänuste matmiskoht. XVIII sajandil maetud inimeste haudades oli hulk põlenud luid,» selgitas Martin Malve.

Peale kalmistuleidude tuli päevavalgele täiesti ootamatu avastus, varase rauaaja asula. «Ühes selles kalmistiku osas on säilinud varase rauaaja asula, mille dateering ulatub umbes aastast 1500 eKr kuni aastani 50 pKr. Ka see koosneb mitmest kultuurikihist,» lisas Malve.

Kümned skelettid hävisid

Kõige murettekitavam on aga see, et ehitustööde käigus viidi platsilt ära suur kogus mulda, millega läks kaduma ka arheoloogiliselt väärtuslik materjal. Malve sõnul on kannatada saanud vähemalt viiekümne inimese skeleti jäänused.

«Kahjuks hävitati ehitustöödel kümnete surnud inimeste jäänused. Praegu näeme, et kahjustada on saanud vähemalt enam kui viiskümmend skeletti,» tõdes ta.

Malve lisas, et Eestis hakati kiviaedadega kalmistuid ümbritsema alles XIX sajandil, mistõttu jäid osad hauad praegusest aiast väljapoole, ja just sellele alale rajati kaubanduskeskus.

Muinsuskaitseamet: reegleid ei rikutud

Muinsuskaitseameti looduspühapaikade ja arheoloogia nõunik Krista Karro selgitas, et ehitusprojekt kooskõlastati olemasoleva teabe põhjal. Varasemas väikeuuringus ei leitud kalmistumüürist väljaspool luid, mistõttu projekt heaks kiideti, tingimusel, et ehitajad jälgivad töid hoolikalt ja annavad leidudest teada.

«Kooskõlastasime projekti, sest meie andmetel ei olnud müürist väljaspool matuseid. Luud ei märgatud kohe, see on mõistetav, sest tavalised inimesed ei pruugi neid märgata,» ütles Krista Karro, rõhutades, et otsest reeglirikumist ei toimunud.

Pärast päästekaevamiste lõppu eraldab ehitaja kalmistuala kaubanduskeskuse territooriumist betoontõkkega, et tagada allesjäänud matuste kaitse.