Järlik: Eesti iseseisvuse taastamise ajalugu jääb segaseks

Endine riigikogu liige Rein Järlik kirjutab, et 36 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist valitseb siiani segadus selle üle, kes ja milline roll täitis taastamisel. Järlik nimetab konkreetselt, et punalipu kasutamine lõpetati ja Nõukogude sõnad nimetusest eemaldati, kuid ajaloolistele osalejatele omistatud rollid pole selged.

Kolmekümne kuus aastat tagasi kogus Eesti rahvas jõudu, et kaotada Nõukogude occupatsiooni jäljed oma riigist. Punalipud langesid, Nõukogude Sotsialistlike sõnade paigutas ametlikust nimetusest eemale ja rahvuslik lipp lendas taas tuultes. Ent see nähtav muutus ei ole tähendanud, et ajaloolised küsimused oleks lahendatud.

Rein Järlik, kes tegi isiklikult kaasa taastamisprotsessis nii ülemnõukogu kui ka riigikogus, tõstatab küsimusi, mis veel tänaseni jäävad vastuseta. Kui palju teadab Eesti inimesi tegelikult oma iseseisvuse taastamise ajaloost? Kes olid peamised tegelased ja millised olid nende erinevad rollid selles suures muutuses? Nende küsimuste vastused pole kaugeltki nii selged, kui võiks arvata.

Segadus, millest Järlik räägib, pole juhuslik. See tuleneb faktist, et taastamisprotsess oli komplitseeritud ning mitmed inimesed ja organisatsioonid mängisid selles erinevaid rolle. Mõned neist rollid olid nähtavad, teised peidus. Järlik viitab sellele, et avalik arusaam selle periodi ajaloost on jäänud fragmentaarseks ja mittetäielikuks.

Järgnevate põlvkondade jaoks on oluline, et ajaloolised faktid oleks selgelt kätte saadavad. Järliku sõnum on selge: Eesti peab oma iseseisvuse taastamise ajaloo üle peatuma ja küsima, kuidas saaksime paremini teada saada nendest inimestest ja hetkedest, mis meid täna olemasolevaks tegid.