Jänesekapsas õitseb hilissügiseni, miks me neid õisi ei näe?

Jänesekapsale kuulub ligi kolmsada liiki, kuid Eestis kasvab neist looduslikult vaid üks. Enamik liike pärineb troopilisest maakera lõunapoolkerast, mistõttu nende õitsemistsükkel erineb Eesti kliimast.

Jänesekapsade (Oxalis) perekonda kuulub üle kolmesaja liigi, millest suurem osa on levinud troopiliste ja subtroopiliste aladega maakera lõunapoolkeral. Eestis kasvab neist looduslikult ainult üks liik, mistõttu on enamik meile tuttavaid jänesekapsaid siin kasutatud kas sisemajas või aednikute katsetuste tulemusena.

Jänesekapsade õitsemistsükkel on tihedalt seotud nende päritolupiirkonna ilmastikuga. Troopilistes ja subtroopilistes piirkondades, kus need taimed arenesid, on õitsemise aeg hoopis erinev kui Eesti kliimavöötmes. Taimed on kohanenud oma looduslikel aladel valitsevate temperatuuride ja valguse režiimiga, mis mõjutab nende bioloogilist rütmi.

Hilissügis Eestis tekitab jänesekapsadele ebatavalised tingimused, kuna päevad lühenevad kiiresti ja temperatuurid langevad märkimisväärselt. Kuigi mõned jänesekapsa liigid võivad teatud tingimustel õitseda ka Eestis, jäävad paljud liigid oma looduslikust õitsemistsüklist välja. Vaatamata sellele, et taim võib füüsiliselt õitseda, ei pruugi see juhtuda aastal, mis langeb meie geograafilisel alal kevad- ja suvepäevadega, vaid hoopis hilissügisesel perioodil, kui kasvutingimused muutuvad taimekasvule ebasobivaks.

Eesti kliimas sisemaal kasvatatud jänesekapsased vajavad eriliste tingimuste loomist, et saaksid paljunemistsükli normaalselt läbida. Aednikud ja taimetõrge kasutajad peavad arvestama, et troopiliste taimede sisemaal kasvatamine nõuab tehislike valguse ja temperatuurirežiimide rakendamist.