Janar Jäätma: kohtunike palgasüsteemi muutmine ohustab Eesti õigusriiki

Valitsuse kava pikendada kohtunike palgakasvu piiravaid meetmeid tekitab tõsiseid põhiseaduslikke küsimusi. Analüütik Janar Jäätma hoiatab, et ajutiste kärbete muutumine püsivaks normiks võib õõnestada kohtusüsteemi sõltumatust ja professionaalsust.

Algatatud arutelud kohtunike palgamäärasid reguleerivate meetmete pikendamise üle seavad küsimärgi alla mitte ainult kohtunike sissetulekud, vaid õigusriigi toimimispõhimõtted. Janar Jäätma kirjutab oma analüüsis, et tegemist ei ole tavapärase avaliku sektori palgavaidlusega, vaid küsimusega kohtuniku sõltumatuse põhiseaduslikust garantiist.

2027. aasta riigieelarve seaduse eelnõu paljastab valitsuse kavatsuse jätkata kohtunike ja teiste kõrgemate riigiteenijate palgaindeksi kasvu piiramist ka pärast 2028. aasta märtsi. See samm järgneb 2024. aastal kehtestatud ajutisele meetmele, mis oli mõeldud eelarvepuudujäägi leevendamiseks. Olukorda on teravdanud 29. septembril 2026 riigikohtus menetlusse võetud vaidlus, mis käsitleb just nende palgapiirangute vastavust põhiseadusele.

Sõltumatuse tagatis või eelarvepoliitika?

Kohtuniku ametipalk ei ole pelgalt tasu töö eest, vaid vahend, mis peab tagama õigusemõistja sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse. Kui riik sekkub palgamudeli objektiivsesse indekseerimisse, mis on alates 2018. aastast olnud kohtunike palgasüsteemi nurgakivi, peab sellel olema väga kaalukas ja läbipaistev õigustus.

Analüüsides rahandusministeeriumi andmeid, torkab silma märkimisväärne segadus säästu suuruse osas. Eelarve eelnõu seletuskirjas viidatakse 0,21 miljoni euro suurusele iga-aastasele mõjule, samas kui ministeeriumi üldisem hinnang kõrgemate riigiteenijate palgarühmas räägib kokku 32,3 miljonist eurost. See andmete ebakõla takistab avalikkusel ja seadusandjal adekvaatselt hinnata, kas plaanitav pikendamine on proportsionaalne.

Ohud õigussüsteemi stabiilsusele

Kriisiajal kehtestatud ajutiste kärpemeetmete võimalik muutumine püsivaks normiks tekitab muret. Kui varasematel aastatel jäeti osa riigi tippjuhtidest palgapiirangutest välja, siis kohtunikud on jäänud kandma erandlikku koormust. See tekitab küsimuse, kas tegemist on solidaarse kokkuhoiupoliitikaga või lihtsalt mugava viisiga eelarvet lappida, ohverdades samal ajal kohtusüsteemi konkurentsivõime võrreldes erasektori juristidega.

«Nii nagu keegi ei soovi, et tema tervisehäda raviks vähemotiveeritud ja ebaprofessionaalne alatasustatud arst, nii ei soovi keegi, et õigusvaidluse lahendaks alatasustatud ja mittemotiveeritud jurist,» nentis Jäätma. Lõppkokkuvõttes seisab riik valiku ees: kas jätkata teed, kus kohtunike palgaarvutus sõltub iga-aastasest poliitilisest kauplemisest, või austada varem loodud stabiilset süsteemi, mis tagab õigusemõistmise kvaliteedi.