James Webbi teleskoop avastas eksoplaneedi WASP-121b metallvihmad

Saksamaa astronoomiainstituudi teadlased kasutasid James Webbi kosmoseteleskoopi, et uurida eksoplaneedi WASP-121b atmosfääri. Selgus, et sellel kaugel gaasihiiglasetel sajab öisel poolel vedelat metalli, rubiine ja safiire ning tuuled puhuvad kiirusega kuni 18 000 kilomeetrit tunnis. Tulemused avaldati ajakirjas Nature Astronomy.

Saksamaa astronoomiainstituudi teadlased on James Webbi kosmoseteleskoopi kasutades saanud enneolematu ülevaate eksoplaneedi WASP-121b atmosfäärist, ning see pilt on äärmiselt dramaatiline. Planeedil puhuvad tuuled kiirusega kuni 18 000 kilomeetrit tunnis ning öisel poolel sajab vee asemel vedelat rauda, aga ka rubiine ja safiire.

Ragbipall, mitte ümmargune planeet

Teleskoop jälgis planeedi atmosfäärist läbivat tähevalgust sel hetkel, kui WASP-121b liikus oma kodutähe eest läbi. Analüüs näitas, et see gaasihiid on kõike muud kui tavaline: üks aasta kestab seal vaid 30,5 tundi ning kodutähe tohutu gravitatsioon on venitanud planeedi ümmarguse kuju asemel ragbipallile sarnanevaks ovaaliks.

Ilmastiku äärmuslikkuse taga on planeedi nn tiidalukustus oma tähega. WASP-121b on looduslikult lukustunud, mis tähendab, et üks külg on pidevalt tähe poole pööratud ning teisel poolel valitseb igavene öö.

Õhtu on hommikust kuumem

Uurijad tuvastasid, et planeedi õhtupoolne atmosfäär neelab rohkem tähevalgust kui hommikupoolne. Põhjuseks on asjaolu, et õhtupool on märkimisväärselt kuumem, see paneb gaasid paisuma, mistõttu puhevile aetud atmosfäär katab suurema osa ruumist ja blokeerib rohkem valgust. Kuumus on nii äärmuslik, et suudab katkestada isegi veemolekulide sidemed atmosfääri ülakihtides.

Jahedamal hommikupoolel on olukord teistsugune: seal võivad taevast katta silikaatidest, ehk kivimite koostisosadest, koosnevad pilved.

Metallvihm ja kalliskivid taevas

Päevapoolel aurustuvad mineraalid ja metallid jõudsalt ning võimsad tuuled kannavad need aurud koos soojusega öise poole suunas. Jõudes jahedamasse piirkonda, kondenseeruvad need ained ja langevad sademetena alla, nii tekibki vedelrauavihm ning safiire ja rubiine meenutavate kristallide sadu.

Uurimistulemused on avaldatud rahvusvahelises teadusajakirjas Nature Astronomy.