Jalgpallitreenerid olid sertifitseeritud, kuid ei teinud vägivallale midagi

Tallinna Legioni noortemeeskonna treenerid Gleb Artjuhhovil ja Igor Garmatjukil on kõrged treenerilitsentsid (6. ja 5. tase), kuid nad ei sekkunud laupäevase vägivaldse jalgpallimängu jõhkrutsemisesse. Juhtum näitab, et formaalsed sertifikaadid ei garanteeri turvalist sportimiskeskkonda.

Tallinna Legioni noorte jalgpallimeeskonda juhendavatel treeneril on ametlikult kõrge taseme kvalifikatsiooni. Gleb Artjuhovil on 6. taseme treenerikutse ja Igor Garmatjukil 5. taseme kutse, mis näitavad nende formaalset ettevalmistust. Siiski langesid mõlemad treenerid pühapäevases jalgpallimängus, mis muutus vägivaldaks, oma vastutusest loobuma ja ei sekkunud poiste jõhkratsevatesse käitumisse.

Incident tõstatab olulist küsimust sportimise turvalisusest ja treenerite rollist spordivälises kasvatamises. Treenerite sertifikatsioon- ja koolitussüsteemi on viimase aja jooksul aktiivselt arutatud, eriti pärast mitut juhtumit, kus spordiklubides on ilmnenud vastutusvõtmatust ja ohutust. Arutelu on keskendunud sellele, kuidas tagada, et treenerite koolitamine ei piirduks ainult spordialasest teadmisest, vaid hõlmaks ka käitumisnormid ja vastutus noorte käitumisel.

Jalgpallimeeskonna juhtumist võib näha tunnustust, et formaalsed litsentsid üksi ei taga turvalist keskkonda, kus noorusid juhendatakse. Treenerite professionaalsed kohustused peaksid hõlmama aktiivselt kahjulike käitumiste ärahoidmist ja sekkumist. Sel juhul ei täitnud Artjuhov ja Garmatjuk seda rolli, kuigi nende ametlikud kvalifikatsioonid olid piisavalt kõrged.

Spordiasutused ja koolitussüsteemid peavad nüüd arvestama, et treenerite ettevalmistus peab ulatuma käitumisetika ja vastutustunde arendamisele, mitte ainult spordialase kompetentsi tagamisele. Tallinna Legioni juhtumi tulemus peaks jõudma kõigini, kes on seotud noorte spordis, et mõista, et liitsentsid ja kinnitused peavad käima kaasas vastutust ja otsustusvõimet.