Jaekaubanduse krediitkaardid Eestis: mugavus või teekond võlgadesse?

Eesti suuremad jaeketid pakuvad klientidele krediidilahendusi, mis võimaldavad ostude eest tasuda osade kaupa või hiljem. Ekspertide hinnangul on need abiks ootamatute kulutuste katmisel, kuid nõuavad tarbijalt vastutustundlikku finantskäitumist.

Eesti jaekaubanduses on üha enam kanda kinnitanud makselahendused, mis võimaldavad tarbijatel sooritada oste krediidiga, lükates tasumise edasi tulevikku. Tuntumate näidetena võib tuua Coop Panga väljastatava Coop Plussi ning Partneri Kuukaardi, mida kasutatakse sageli nii igapäevaste toidukaupade kui ka suuremate tarbeesemete ostmisel.

Ehkki sellised lahendused on mugav alternatiiv ootamatute väljaminekute puhul, näiteks kui puruneb hädavajalik kodumasin või talvesaapad, kaasneb nendega ka oht, et ostude sooritamine muutub liiga lihtsaks. See võib viia olukorrani, kus tarbija teeb kulutusi, mis tegelikult tema igakuistesse võimalustesse ei mahu.

Finantssektori esindajad rõhutavad, et tegemist on tööriistaga, mille eesmärk on ostuprotsessi lihtsustamine. Moonika Maaring, kes juhib Coop Panga erakliendi igapäevapangandust, märgib, et nende puhul käsitletakse Coop Plussi kui makselimiidiga varustatud kliendikaarti, mis pakub alternatiivi tüüpilistele „osta kohe, maksa hiljem“ teenustele.

Krediidipõhine ostlemine eeldab tarbijalt siiski distsipliini ja eelarve pidevat jälgimist. Eksperdid soovitavad enne krediidilepingute sõlmimist alati läbi mõelda, kas planeeritud ost on vältimatu või on tegemist emotsionaalse kulutusega, mida saab edasi lükata.