Jaapan muutis troonipärimise reegleid, kuid naised jäid endiselt kõrvale

Jaapani parlament kiitis heaks muudatused, mis lubavad keiserlikku perekonda tagasi võtta kaugemaid meesliini sugulasi. Keiser Naruhito tütrel printsess Aikol ja tema lastel jääb troonile pääsemine siiski keelatuks.

Jaapani parlament muutis 17. juulil 2026 keiserliku troonipärimise reegleid, kuid säilitas põhimõtte, mille järgi võivad troonile pääseda ainult meesliini kaudu pärinevad mehed. Seetõttu ei saa keiser Naruhito 24-aastasest tütrest printsess Aikost kunagi valitsejat, isegi juhul, kui praegune meesliin peaks katkema.

Muudatused lubavad tulevikus keiserlikku perekonda vastu võtta üle 15-aastaseid vallalisi meessoost kaugemaid sugulasi. Nende võimalikud pojad saaksid keisrikoja liikmeteks ja võiksid kuuluda troonipärijate hulka.

Meesliini ainus noor pärija

Keiser Naruhito, kes tõusis troonile 2019. aastal, ja keisrinna Masako kasvatavad ainsat last, printsess Aikot. Naruhito noorem vend Akishino ehk Fumihito on järgmine troonipärija ning tema 19-aastane poeg prints Hisahito on praegu keiserliku perekonna ainus alla 60-aastane mees.

Hisahito ei ole veel abiellunud. Kui tal ei sünniks poega, lõppeks praeguste reeglite järgi troonipärimisliin.

Teine muudatus puudutab keiserliku perekonna naisliikmeid. Edaspidi võivad printsessid abielluda tavakodanikega, kaotamata seejuures oma kuninglikku staatust. Varem tuli pärast sellist abielu keisrikoja liikmelisusest loobuda. Teema tõusis Jaapanis teravalt esile 2021. aastal, kui printsess Mako abiellus oma ülikooliaegse kallimaga ja loobus tiitlitest.

Avalikkus eelistaks naiskeisrit

Kaugemate meesliini sugulaste tagasitoomine on seotud 11 perekonnaga, kes eemaldati keisriregistrist pärast Jaapani lüüasaamist Teises maailmasõjas. Keiserliku õukonna ameti andmetel ulatub nende ühine päritolu Naruhitoga tagasi 15. sajandisse ehk enam kui 30 põlvkonna taha.

Peaminister Sanae Takaichi, Jaapani esimene naispeaminister, toetab ainult meestele avatud troonipärimisliini. Eelnõu tekitas vastuseisu ka tema enda Liberaaldemokraatliku Partei liikmete seas. Partei veteran Seiichiro Murakami nimetas Aiko troonipärimisest kõrvalejätmist pärast eelnõu alamkojas heakskiitmist 10. juulil «täiesti ennekuulmatuks».

Nagoya ülikooli professor ja Jaapani keisrikoja ekspert Hideya Kawanishi ütles, et Liberaaldemokraatliku Partei peamine eesmärk oli meesliini säilitamine. Tema hinnangul toetub partei konservatiivne valijaskond hoiakutele, mis meenutavad meesšovinismi, ning muudatused võisid olla vajalikud valimistoetuse hoidmiseks. Kawanishi hoiatas, et avaliku arvamusega vastuolus olevad reeglid võivad vähendada toetust sümboolsele keisrisüsteemile.

Mainichi Shimbuni juunis avaldatud küsitluses toetas kaugemate sugulaste kaasamist 23 protsenti vastanutest ja 34 protsenti oli selle vastu. Seevastu 72 protsenti pooldas reeglite muutmist nii, et ka naine võiks saada Jaapani keisriks.

Naiste keisriks saamise keeld kehtestati ametlikult 1890. aastal. Jaapani varasemas ajaloos on 126 keisri seas olnud 12 naist, neist kaks valitsesid Edo perioodil; viimati istus naine Krüsanteemitroonil keisrinna Go-Sakuramachi aastatel 1762-1771.